Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja

Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja

Tavahind 1.15 €
Kampaaniahind 1.15 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Eesti Raamat | 1974
  • 104 lk | Kõvakaaneline | 95 x 147 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

„Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja“ koondab Nikolai Karamzini kahte tuntumat jutustust, mis kuuluvad sentimentaalse kirjanduse varamusse. „Vaene Liisa“ räägib lihtsast tüdrukust ja tema traagilisest armastusloost aadlimehega, kujutades peenelt nii tegelaste sisemisi elamusi kui ka looduse meeleolusid, mis nende tunnetega haakuvad. Lugu mõjus 18. sajandi lõpu lugejale erakordselt värskelt ja liigutavalt, mistõttu sellest kujunes omamoodi kirjanduslik legend. „Bojaaritütar Natalja“ seostub aga ajaloolise temaatikaga, tuues esile noore aadlipreili saatuse ja sidudes selle laiemate ühiskondlike oludega. Nii pakub kogumik lugejale ühtaegu intiimset tunnetelugu ja pilguheitu Vene ajalooga seotud ainestikku.

Karamzini sentimentaalsed jutustused keskenduvad „südame elule“ – peategelaste sisemisele maailmale, nende kannatustele ja õnnehetkedele. Teda huvitas inimese hingeelu tundlik ja poeetiline kujutamine, mille kõrval ka loodusmaastikud muutusid sageli tegelaste tunnete peegliks. „Vaene Liisa“ tõi esile sügava kaastunde lihtsa talutüdruku vastu, mis oli oma ajas uudne ja sotsiaalselt märgilise tähendusega. „Bojaaritütar Natalja“ on seevastu seotud ajaloolise miljöö ja ühiskondliku hierarhiaga, sidudes inimliku draama ajaloo käiguga. Mõlemad jutustused annavad tunnistust autori soovist avada lugejale nii emotsionaalne kui ka kultuuriline maailm.

Nikolai Karamzin (1766–1826) oli vene kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane, keda peetakse sentimentaalse proosa üheks tähtsaimaks esindajaks vene kirjanduses. Tema teosed tõid esile tundemaailma väärtustamise ja mõjutasid tugevalt järgmisi kirjanike põlvkondi. Lisaks ilukirjanduslikele töödele sai Karamzin kuulsaks oma monumentaalse ajalookäsitlusega „Vene riigi ajalugu“, mis pani aluse vene rahvusliku ajalookirjutuse traditsioonile. „Vaese Liisa“ kaudu leidis ta koha lugejate südames kui poeetilise tundemaailma meister, „Bojaaritütar Natalja“ aga näitab tema võimet siduda inimlik draama ajaloolise taustaga, pakkudes seeläbi laiahaardelist kirjanduslikku kogemust.

Vaata detaile
Vaata detaile