Revident. Komöödia viies vaatuses

Nikolai Gogoli komöödia „Revident” on viies vaatuses kirjutatud näidend, mille keskmes on provintsliku Venemaa bürokraatia ja väikekodanliku korruptsiooni satiiriline kujutamine. Tegelasteks on väikelinna ametnikud, kes satuvad paanikasse kuulujutu peale, et linna saabub salajane riigirevident. Hirmust paljastamise ees tõttavad nad meeleheitlikult näiliselt juhuslikku külalist – noort ja võlakoorma all vaevlevat Peterburi elanikku Hlestakovit – võõrustama ja tema poolehoidu ostma, teadmata, et tegemist on petise ja tühikargajaga. Sündmustik areneb hoogsalt, tuues esile tegelaste ahnuse, edevuse ja rumaluse, mille kaudu paljastub kogu ühiskondliku süsteemi absurdsus.

Gogol on loonud siia näidendisse tegelaste galerii, kus igaüks kehastab mõnd ametikohta või iseloomujoont, kuid samal ajal ka laiemat ühiskondlikku tüüpi. Komöödia ajastus ja rütm on tihedalt seotud karakterite liialduste ja käitumise muutlikkusega. Keel on elav ja teravmeelne, täis vihjeid, viivitusi ja kaheti mõistetavusi, mis loovad laval tugeva koomilise efekti. Lugu kulmineerub hetkega, mil tõde Hlestakovi isiku kohta paljastub – ent selle asemel, et pakkuda moraalset lahendust, viib Gogol vaataja hoopis ootamatusse ja kainestavasse lõpplahendusse, jättes karakterid oma rumaluse ja süükoorma alla.

Nikolai Gogol (1809–1852) oli vene kirjanduse üks olulisemaid klassikuid, kelle looming ühendab satiiri, groteski ja psühholoogilist süvenemist. „Revident” (vene keeles „Revizor”) valmis 1830. aastate alguses ja kujunes kohe üheks tema tuntumaks teoseks. Näidendit on tõlgendatud eri aegadel kui kriitikat tsaristliku bürokraatia, ametkondliku omavoli ja inimliku narruse pihta. Eestis on teos olnud pikka aega osa teatri- ja kirjanduskultuuri pärandist, jõudes eesti keelde juba 20. sajandi esimesel poolel. 1946. aasta väljaanne toob selle klassikalise komöödia eesti lugejani ajastul, mil satiiriline pilk võimustruktuuridele kõlas iseäranis valjult.