Tirelilood

„Tirelilood“ on Nikolai Baturini mitmekihiline teos, mis ühendab endas kolm eriilmelist žanri. Raamat algab lüürilise proosapoeemiga „Varahilisel ajal“, kus autor kujutab looduse ja inimese omavahelisi seoseid poeetilises võtmes. Järgneb luuletsükkel „Kahe kalda kaigud“, mis arendab edasi sama tundlikku ja sümbolirohket maailmatunnetust, pakkudes lugejale nii intiimseid elupilte kui ka laiemat filosoofilist mõtisklust. Kogu lõpetab militarismivastane grotesknäidend „Anekdoot Haroni venest“, milles Baturin kasutab satiiri ja liialdust, et osutada vägivalla ja võimu absurdsusele. Nii moodustub raamatust tervik, kus erinevad vormid ja stiilid asetuvad ühtsesse väärtusruumi.

Teost läbib Baturinile omane nukker iroonia, mis aga ei muutu kunagi täielikuks pessimistlikuks maailmapildiks. Vastukaaluks on tekstides tunda elu- ja iluarmastust, mille kaudu autor otsib tasakaalu. Žanriline mitmekesisus annab lugejale võimaluse kogeda erinevaid lugemisviise: proosapoeemi meditatiivset voolamist, luuletsükli rütmilist tunnetust ning näidendi teravat satiiri. Need kolm osa avavad Baturini loomingulist ampluaad ja näitavad teda autorina, kes ei piirdu ühe väljendusviisiga, vaid kasutab eri vorme, et jõuda oma põhisõnumini – inimese ja maailma keerukus ning vajadus otsida ilu ka absurdi keskel.

Nikolai Baturin (1936–2019) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja näitekirjanik, keda peetakse üheks mitmekülgsemaks ja omanäolisemaks autoriks eesti kirjanduses. Tema loomingut iseloomustab poeetiline kujundlikkus, sügav huvi inimese sisemaailma vastu ning kalduvus müstiliste ja sümbolistlike motiivide poole. Baturin on kirjutanud romaane, luulet, näidendeid ja filmistsenaariume, olles eesti kirjanduses eriline just oma ulatusliku žanrilise haarde poolest. „Tirelilood“ kuulub tema varasema loomingu hulka, näidates hästi nii tema poeetilist kui ka satiirilist palet.