Sõnajalg kivis

Romaan Sõnajalg kivis jätkab mõtteliselt suurromaanis Kentaur alustatud arutelu maailma võimaliku saatuse ja inimliku süü üle. Loo keskmes on kaptenkomandör Nikolas Batrian, kellele antakse näiliselt rutiinne ülesanne korraldada mereväe õppus. Tema käsutusse antud relvastus osutub aga hoopis millekski muuks, ning ühe otsuse tagajärjel paiskub ookeani sügavusest pinnale tervete rahvaste häving. Katastroofist saab tõukepunkt süü ja süüdlaste otsingule, kus iga järgnev ülekuulamine, raport ja käskkiri kisub tegelasi üha sügavamale moraalsesse ummikusse. Taustal tegutseb autoritaarne militaarne süsteem, mis eelistab käskude täitmist vastutuse võtmisele ning otsib kangekaelselt üht patuoinast, mitte struktuurset viga.

Baturin loob kummastava maailma, mis on korraga äratuntavalt tehniline ja samas ulmeline, justkui peegel, mis suurendab tegelikku globaalset ärevust. Ookeanikatastroof ei ole siin pelgalt katastroofipilt, vaid kujund inimkonna võimest hävitada midagi, mille olemasolustki vaevu teatakse. Romaan liigub pidevalt süžee tasandilt mõtiskluse tasandile, küsides, kas süü algab käsu andjast, käsu täitjast või sellest, kes vaikib, kui käsku täidetakse. Autor seob mere, sügaviku ja kivistunud maastiku motiivid sümboolse sõnajalakujundiga, mis vihjab eluvõimalusele ka kõige kõvemas pinnases. Lugeja jaoks on teos nõudlik, sest see ei paku lihtsat samastumist ühe kangelasega, vaid sunnib jälgima, kuidas iga tegelane nihkub üha ebamugavamale vastutuse ja hirmu piiril.

Nikolai Baturin on eesti proosakirjanik ja poeet, kelle loomingus põimuvad ulmeline kujutlus, sümbolistlik pilt ja terav tunnetus inimese ja looduse suhtest. Sõnajalg kivis kuulub tema mereliste ja kõrbemotiividega romaanide hulka koos teostega Delfiinide tee ja Lendav hollandlanna, moodustades tegevuspaikade ja kujundite järgi omaette terviku. Baturini proosa on tuntud barokse keele, tihedate metafooride ja suurte eetiliste küsimuste poolest, mis ei piirdu ühe ajastu ega riigi piiridega. Tema romaanid pakuvad lugejale kogemust, kus žanrimääratlus jääb tagaplaanile ning esikohale tõuseb pingutust nõudev, kuid tasuv süvenemine inimese valikute ja maailma hapra tasakaalu teemadesse.