Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse

Romaan „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“ asetab lugeja maailma, kus ajaloo faktid ja poeetiline kujutlus põimuvad üheks tervikuks. Teoses vaadeldakse vallutusi ja sõdu mitte pelgalt kui poliitiliste otsuste ja sõjaliste manöövrite jada, vaid kui inimlike tungide ja unistuste projektsiooni. Raamat jutustab ühest võimalikust loost, milles idast lähtuv suur jõud tungib Euroopasse, kuid sündmuste kirjeldus on samaaegselt nii konkreetne kui ka müstiline. See loob erilise pinge, sest lugeja tunnetab ühtaegu nii ajaloo paratamatut kulgu kui ka seda, kuidas igavikulised ihad ja hirmud inimesi juhivad.

Teos ei piirdu ainult vallutajate jälgede kaardistamisega, vaid käsitleb ka laiemat küsimust, kuidas inimkonna sisemised tungid kujundavad ajaloo kulgu. Loo pinnalt joonistub välja kaks ajalugu: tõikade ajalugu, kus liiguvad väed ja juhid, ning unenäoline ajalugu, mis peegeldab inimese südame ja alateadvuse liikumisi. Just see teine kihistus annab tekstile erilise tähenduse ja muudab romaani ka tänapäevaseks, sest lugeja leiab kirjeldustest peegeldusi tänapäeva ühiskonna hirmudest ja konfliktidest. Baturin ei esita üksnes kauge mineviku kujutlust, vaid avab ukse arusaamisele, kuidas meie olevik on seotud iidselt korduvate mustritega.

Nikolai Baturin (1936–2019) oli üks olulisemaid eesti proosakirjanikke, kes tõi kirjandusse fantaasia, poeetilise kujundi ja filosoofilise sügavuse. Tema loomingus põimuvad sageli reaalsus ja müüt, argine ja metafüüsiline. Baturin alustas luuletajana, kuid saavutas tuntuse eeskätt romaanidega, milles ta kasutas allegooriat ja ulmelisi motiive, et uurida inimelu ja maailma saladusi. Tema teoseid on tõlgitud mitmesse keelde ning ta pälvis korduvalt tunnustust, sealhulgas mitmeid riiklikke kirjandusauhindu. „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“ kuulub tema hilisemasse loominguperioodi ja on heaks näiteks sellest, kuidas autor ühendas ajaloolise materjali ja poeetilise nägemuse üheks eriliseks tervikuks.