Karu süda

Nikolai Baturini romaan „Karu süda“ on poeetilise ja jõulise laadiga eksistentsiaalne rännak, mille keskmes on inimese ja looduse suhe, mehelikkuse piirid ning vaimne äratundmine. Lugu viib lugeja Siberi taigasse, karmile ja metsikule maastikule, kus üksildane tegelane — jahimees, nomaad, rändaja — kohtub iseenda sisemise olemusega läbi looduse, vaikuse ja ohu. Süžeeliselt on teos napp, ent sisuliselt tihe: teekond karu jälgedes muutub mõtteliseks ja vaimseks eneseleidmise protsessiks, kus mets ei ole pelgalt taust, vaid aktiivne jõud, mis peegeldab inimese sisemust.

Baturini keelekasutus on pildirikas, rütmiline ja looduslähedane, tõmmates lugeja aeglasesse ja kontemplatiivsesse maailma. Kirjanik ei paku kiiret tegevust ega lihtsaid lahendusi, vaid kutsub viibima hetkes ja jälgima peategelase vaikset, ent pingestatud sisemist arengut. „Karu süda“ ei ole realistlik romaan klassikalises mõttes, vaid segu müüdist, unenäost ja metafüüsikast, milles karu muutub tähendusrikkaks kujundiks – hirmuks, ürgseks jõuks, teejuhiks ja ka vastaseks. Inimene selles loos on väike, aga võimeline tunnetama midagi suuremat, mida ei saa defineerida ega kontrollida.

Nikolai Baturin (1936–2019) oli eesti kirjanik, kelle looming paistab silma sügava loodusetunnetuse ja arhetüüpse maailmatajuga. Ta on kirjutanud nii proosat, luulet kui näidendeid, kuid tema tugevus seisneb just sellistes tekstides, mis ühendavad ürgse vaimsuse kaasaegse inimese sisekonfliktidega. „Karu süda“ kuulub Baturini kõige olulisemate teoste hulka ning on hea näide tema ainulaadsest häälest Eesti kirjanduses. Raamatu andis välja kirjastus Elmatar, kelle kaudu on mitmed Baturini looduse ja vaimsuse piirimail kõndivad teosed jõudnud lugejateni, jäädes püsima just oma ajatuse ja mitmekihilisuse tõttu.