Karu süda

„Karu süda“ on Nikolai Baturini kolmas romaan, mille keskmesse on asetatud taigaküti mõtteline ja vaimne rännak. Teos on üles ehitatud üheteistkümne peatuse kaudu, mis kujutavad küti sisemist teekonda läbi aja, looduse ja inimese siseilmade. Küti otsing on suunatud looduse südame ja elu tegeliku tähenduse leidmisele, kuid see on samal ajal ka võitlus tsivilisatsiooni varjukülgedega ning katse vabaneda habrastest inimsuhetest ja omaenese tumedast poolest. Romaan liigub piiridel, kus ühtviisi põimuvad müütiline, poeetiline ja filosoofiline mõtlemine.

Teekonda raamivad ürglooduse pildid ja sisekaemused, milles inimene suhestub nii taiga müstilise suuruse kui ka enda alateadvusega. Loodus on teoses enamat kui taust – see on elav jõud, mis peegeldab küti siseheitlusi ja tõstab esile inimese otsinguid vabaduse, puhtuse ja ehtsa elu järele. Samal ajal peegeldavad peatükid mitmekihilist maailma, kus inimese pahem pool seisab vastamisi püüdega leida rahu ja kooskõla. Romaani stiili iseloomustab poeetiline keelekasutus ja sümbolirohkus, mis annavad loole kordumatu kõla.

Nikolai Baturin (1936–2019) oli eesti kirjanik, kelle loomingut iseloomustavad tugev loodusekogemus, mütoloogiline mõtlemine ja filosoofiline sügavus. Ta tegutses nii proosakirjaniku, luuletaja kui ka näitekirjanikuna ning tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Baturin on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Jaan Krossi kirjanduspreemia ja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia. „Karu süda“ kuulub tema varasemate, ent samas iseloomulikult küpse käekirjaga romaanide hulka, milles avaldub autori püüdlus siduda inimese sisemaailm looduse ja igavikuliste küsimustega.