Luikede päev

Nikolai Aju romaan „Luikede päev” on kirjutatud aastatel 1986–1989 ning see äramärgiti 1990. aasta romaanivõistlusel. Avaldamiseni jõudis teos alles hiljem, 1997. aastal, kui see ilmus kirjastuses Olion. Raamatu keskmes on kooli- ja inimelu teemad, mida vaadeldakse stagnaajastu taustal. Peategelase ootamatu surm enne Brežnevi surma tähistab sümboolselt ajastu lõppu ning annab loole traagilise mõõtme. Teos uurib eelkõige inimlikkuse väärtust, suhteid ja eetilisi valikuid, mis muutuvad oluliseks ka ühiskondlike muutuste ajal.

Romaani kirjutamise lähtepunktiks oli autori soov jäädvustada oma aeg ja elukogemus neile, kes on veel lapsed, ning neile, kes mäletavad, et olid kord lapsed. Selline sihtgrupi määratlus annab teosele põlvkondadevahelise mõõtme ning lisab isikliku ja universaalse kihi. „Luikede päev” käsitleb koolielu, aga samas ka väärtuste kadumist ja püsimist, mida autor on nimetanud inimlikkuse romaaniks. Lugemise käigus avaneb pilt ühest ajast, kus igapäevaelu ja suur poliitiline taust põimusid ning kus inimeste igapäevased otsused kandsid laiemat tähendust.

Nikolai Aju oli Parksepa kooli emakeeleõpetaja ja direktor, kelle tööelu möödus peamiselt hariduse ja noorte kasvatamisega. Tema taust õpetajana andis talle ainulaadse kogemuse, millest sündis ka tema ainus ilmunud romaan. „Luikede päev” on otseselt seotud autori eluga ja vaatlustega, mis puudutasid kooli, inimesi ja väärtusi, mida ta pidas oluliseks. Raamat on seega ühtaegu nii elutöö kokkuvõte kui ka katse jäädvustada oma ajastu inimese vaatenurka tulevastele põlvkondadele.