Nüüd ma näen teid

Nicole C. Keari mälestusteraamat „Nüüd ma näen teid“ jutustab autori isiklikust teekonnast, mille algus on seotud raske diagnoosiga – pigmentretiniidiga, mis toob paratamatu pimedaks jäämise. Diagnoosi saab ta üheksateistkümneaastaselt, kui elu tundub alles algavat, ja ees ootab kümmekond aastat valguse kustumiseni. Raamat ei keskendu siiski üksnes haiguse paratamatusele, vaid pigem sellele, kuidas noor naine otsustab elada täiel rinnal, katsetada ja otsida elamusi, et oma olukorrale mitte alistuda. Mälestustes avanevad tema noorusaastad, täis reise, suhteid ja julgeid ettevõtmisi, mis on kantud tahtest kogeda elu kogu selle kirevuses.

Loo fookus muutub, kui autor kohtab armastust ja saab emaks. Just siis, kui haigus nõuab aina rohkem tunnistamist, valib ta eluviisi, kus meeletud seiklused asenduvad sooviga veeta kvaliteetaega lapse kõrval. Samas toob emadus kaasa ka vajaduse lõpetada oma seisundi varjamine, sest nägemise halvenemist ei ole enam võimalik peita. Raamat kirjeldab, kuidas Kear jõuab tõdemuseni, et võitlust pimeduse vastu ei saa võita, kuid selle asemel on võimalik leida tasakaal, lootus ja uus arusaam õnnest. Nii muutub tema lugu universaalseks mõtiskluseks sellest, kuidas raskustega leppida, end samas kaotamata.

Nicole C. Kear on Ameerika kirjanik ja memuarist, kelle loominguline hääl põhineb isiklikel kogemustel ja ausal eneseavamisel. Tema teos „Nüüd ma näen teid“ on pälvinud tunnustust just siiruse ja elurõõmsa tooni poolest, millega ta käsitleb oma haigust ja elumuutusi. Lisaks mälestustele on ta kirjutanud ka lastele mõeldud teoseid, kuid kõige rohkem on tema nimi tuntud tänu sellele raamatule, mis pakub lugejale korraga nii liigutavat ausust kui ka kerget huumorit. Keari looming näitab, kuidas isiklikust katsumusest võib sündida lugu, mis inspireerib ja julgustab ka teisi oma raskusi silmitsi võtma.