Ma ei karda

Niccolò Ammaniti romaan „Ma ei karda“ on intensiivne ja poeetiline lugu lapsepõlve süütusest, mis kohtub täiskasvanute maailma karmide saladustega. Tegevus toimub 1970. aastate lõpus Lõuna-Itaalia väikeses ja päikeses kõrbenud külakeses, kus üheksa-aastane Michele Amitrano veedab suve sõpradega ringi uitades. Ühel päeval avastab ta mahajäetud talumaja lähedalt salapärase augu, mille põhjas lebab poiss. See avastus muudab kõik – lapse maailm, mis seni koosnes mängudest ja väikestest hirmudest, avaneb korraga tumedamale reaalsusele, kus peituvad täiskasvanute tehtud teod ja moraalsed valikud, millele laps veel seletust ei leia.

Romaan liigub kahe maailma piiril – ühelt poolt lapse fantaasiarikkas ja siiras pilgus, teiselt poolt täiskasvanute vaikivas ja varjavas maailmas. Michele peab otsustama, kas jääda ustavaks oma sisemisele õiglusele või kuuletuda hirmule ja täiskasvanute vaikimisele. Ammaniti jutustab loo, mis on samaaegselt põnev ja traagiline, täis Itaalia maastike kuumust ja lapse hinge hirmu. „Ma ei karda“ on kasvamise ja süütuse kaotuse lugu, kus hirm muutub vahendiks mõistmaks, mis on julgus, ning sõprus ja reetmine põimuvad üheks vältimatuks osaks inimlikust kogemusest.

Niccolò Ammaniti on 1966. aastal Roomas sündinud Itaalia kirjanik, keda peetakse oma põlvkonna üheks mõjukamaks autoriks. Tema teoseid iseloomustab võime ühendada realistlik jutustamisviis poeetilise tundetäpsusega. „Ma ei karda“ on Ammaniti kolmas romaan ja tõi talle rahvusvahelise tuntuse, pälvides Viareggio-Repaci kirjandusauhinna. Teos on tõlgitud kümnetesse keeltesse ning sellest on valminud ka menukas film. Ammaniti loomingut kannab sügav empaatia tavainimeste ja eriti laste vastu, kes seisavad silmitsi moraalselt segaste olukordadega, kus õiglus ja halastus on sageli valusalt haprad.