Nibelungide laul. Saksa kangelaseepos

„Nibelungide laul. Saksa kangelaseepos” on üks keskaja Euroopa kirjanduse suurtest eepostest, mille algus ulatub 12.–13. sajandisse. Teos räägib vägilase Siegfriedi elust, tema kangelastegudest ja traagilisest surmast ning tema leseks jäänud naise Kriemhildi verisest kättemaksust. Lugu algab armastusest ja liidust Burgundia õukonnas, kuid areneb reetmise ja vägivalla kaudu veriseks saagaks, kus inimlike nõrkuste ja ambitsioonide tõttu hukkub terve rida kuningaid ja vägilasi. Eepose keskmes on nii isiklikud tunded kui ka võimuvõitlused, mis põimuvad suureks tragöödiaks.

Teos on oma struktuurilt kahes osas: esimene pool keskendub Siegfriedi kangelaslugudele, tema abielule Kriemhildiga ja salakavalale mõrvamisele; teine pool aga Kriemhildi kättemaksuplaanile, mille käigus toimub verine häving Ungari kuningas Etzeliga seotud õukonnas. Just see järsk meeleoluvahetus muinasjutulisest kangelaseeposest süngeks veresaagaks on teinud „Nibelungide laulust” ühe mõjukama ja samas traagilisema kangelaseepose Euroopa kirjanduses. Teos seob endas müütilised ja ajaloolised elemendid, peegeldades nii muistseid rahvalaule kui ka keskaja õukondlikke väärtusi.

„Nibelungide laulu” autor pole teada, kuid tekst jõudis laiemasse ringlusse pärast Zürichi literaadi Johann Jakob Bodmeri 1757. aasta väljaannet, mis põhines käsikirjadel, mida seni oli peetud kadunuks. Hilisem uurimistöö on käsitlenud teose võimalikku päritolu ja autorlust, kuid lõplikke vastuseid pole leitud. Eepos on aga kahtlemata mõjutanud kogu Euroopa kultuurilugu, olles kõrvutatav Homerose „Iliase”, prantslaste „Rolandi laulu” ja soomlaste „Kalevalaga”. Saksa rahvuseeposena on „Nibelungide laul” olnud allikaks nii kirjanduslikele töötlustele kui ka ooperile, kõige tuntumalt Richard Wagneri „Nibelungide tetraloogias”.