Haudvaikus

Kriminaalromaan „Haudvaikus” viib vaneminspektor Roderyck Alleyni Inglismaa ääremaile, kus näiliselt rahulikus külakeses on toimunud šokeeriv sündmus – jõuka ja isepäise daami surm, mis esialgu paistab enesetapuna. Ent peatselt selgub, et tegemist on hoolikalt varjatud mõrvaga. Alleyni ülesandeks saab selle peene konstruktsiooniga kuriteo lahti harutamine, kus iga külaline, sugulane ja naaber võib olla võimalik kahtlusalune. Küla sotsiaalsed pinged, varjatud vihavaenud ja keerulised peresuhted muudavad uurimise keeruliseks, ent samas pakuvad ka mitmekihilist tausta, milles liikuda ja mille põhjal järeldusi teha.

Romaani keskmes on hoolikalt üles ehitatud juurdlus, kus vihjeid ja eksitusi jagub ohtralt. Alleyn tegutseb oma tavapärases rahulikus ja metoodilises stiilis, analüüsides iga detaili, intervjueerides kohalikke ja kombineerides loogikat instinktidega. Teose tempo on tasakaalustatud, rõhudes pigem intellektuaalsele mõistatusele kui pingelisele tegevusele. Autori fookuses ei ole ainult kuritegu ise, vaid ka selle mõju kogukonnale, sealhulgas ohvri lähikondlastele ja muudele külaelanikele, kelle salajased motiivid ja iseloomuomadused tasapisi päevavalgele tulevad.

Uusmeremaal sündinud Ngaio Marsh (1895–1982) oli üks nn „kuldse ajastu” krimikirjanduse neljast suurest daamist koos Agatha Christie, Dorothy L. Sayersi ja Margery Allinghamiga. Tema tuntumad teosed keerlevad peamiselt vaneminspektor Roderyck Alleyni ümber, kes on ühtaegu nii politseinik kui džentelmen. Marsh paistis silma oma oskusega ühendada klassikaline mõrvalugu teatava sotsiaalse tundlikkuse ja inimpsühholoogia analüüsiga. „Haudvaikus” on tüüpiline näide Marsh’i loomingust, kus mõrv ei ole pelgalt sündmus, vaid aknast sissevaade ühiskonna ja inimloomuse varjatumasse poolde.