Otsin esivanemat

Natan Eidelmani raamat „Otsin esivanemat“ on ajaloolis-biograafiline jutustus, mis viib lugeja Vene 19. sajandi alguse revolutsiooniliste ideede ja nende kandjate maailma. Teos keskendub dekabristide liikumisele, eriti selle noorematele ja vähem tuntud tegelastele, kelle kaudu autor avab ajastut, mil Venemaal hakati esmakordselt tõsisemalt mõtestama isikuvabadust, õigusriiki ja despootia piiramist. Raamat on kirjutatud kirjandusliku hoiakuga, toetudes ajalooallikatele, kirjadele ja arhiividokumentidele, kuid säilitades jutustava vormi, mis muudab keeruka ajaloolise konteksti ligipääsetavaks ka noorele või laiemale lugejale.

Teose peategelaseks on noormees, kes püüab mõista oma perekonna minevikku ja sellega seotud saladusi. See isiklik otsing juhatab ta dekabristide pärandini – isiklikult riskinud aadlimeesteni, kes 1825. aasta detsembris astusid vastu tsaristlikule korrale. Lugu laieneb üksikisiku identiteedist rahvusliku ja moraalse vastutuse küsimusteni. Eidelman loob kaasakiskuva pildi ajastu vaimsest kliimast, noorte aadlike idealismist, eetilisest vastutustundest ja traagilisest saatusest, tuues lugejani ka nende kahtlused, siseheitlused ja lootused. Teos ei idealiseeri oma kangelasi, vaid näitab neid inimlikult ja mitmekülgselt.

Natan Eidelman (1930–1989) oli tuntud vene ajaloolane ja publitsist, kelle sulest ilmus mitmeid teoseid Vene 18.–19. sajandi revolutsiooniliste liikumiste teemal. Tema kirjutamisstiil on paindlik ja poeetiline, ühendades ajaloolise ranguse ning empaatilise süvenemise oma tegelaste sisemaailma. „Otsin esivanemat“ kuulub tema varasema loomingu hulka ja esindab hästi Eidelmani huvi indiviidi ja ajaloo seoste vastu. Raamat on oluline nii ajalookäsitluse kui ka isikliku identiteedi mõtestamise seisukohalt, pakkudes süvitsi minevat, kuid ligipääsetavat pilku ühele pöördelisele ajastule Vene ja seeläbi ka Euroopa ajaloos.