Igal õhtul Solenzaras

„Igal õhtul Solenzaras“ on Nasta Pino romaan, mis pälvis äramärkimise 1985. aasta romaanivõistlusel. Teose keskmes on eesti külaelu, mille kujutamisel põimib autor omavahel kahe eri ajastu – kaasaja ja Teise maailmasõja lõpuaastad. Selline kaheplaaniline ülesehitus loob võimaluse kõrvutada rahuliku argipäeva ja sõjaaegsete mälestuste pinget, andes lugejale tunnetuse, kuidas ajalugu ja olevik on pidevas dialoogis. Romaani teljeks kujunevad arutelud sõja ja rahu üle, mida saadab sügavam mure inimkonna püsimajäämise pärast.

Teose jutustamislaad on meditatiivne ja arutlev, pakkudes lugejale võimalust mõtiskleda ajaloo mõju üle üksikisikule ja kogukonnale. Külaelu kirjeldused annavad edasi nii igapäevaelu rütmi kui ka inimestevahelisi suhteid, mille taustal minevikumälestused omandavad uue tähenduse. Sõja-aastate meenutused ei ole ainult ajalooline rekonstruktsioon, vaid ka vahend, mille kaudu autor esitab küsimusi vastutuse, valikute ja elu hapruse kohta. Raamat kutsub lugejat nägema seoseid mineviku ja oleviku vahel ning mõistma, et rahu ja püsivus ei ole kunagi iseenesestmõistetavad.

Nasta Pino (1928–2016) oli eesti proosakirjanik, kelle loomingus põimuvad realistlikud detailid ja sotsiaalsed probleemid poeetilise väljendusviisiga. Tema teosed käsitlevad sageli külakeskkonna inimesi ja nende valikuid, sidudes argise elu laiemate eksistentsiaalsete küsimustega. „Igal õhtul Solenzaras“ kuulub tema tuntumate romaanide hulka, milles autor avab ühtaegu nii koduse elu kui ka ajaloolise mälupärandi mõju. Pino loomingu eripära on rahulik, ent mõtlemapanev jutustamisviis, mis jätab lugejale ruumi ise vastuseid otsida.