Armastust otsimas

Nancy Mitfordi romaan „Armastust otsimas“ kujutab Inglismaa maa-aadli elu enne Teist maailmasõda ja selle ajal. Loo jutustajaks on Fanny, noor naine, kes on kasvanud oma ekstsentrilise tädi peres ja jälgib kõrvalt sugulaste, eriti oma onutütre Linda elukäiku. Fanny roll on peamiselt vaatleja oma klassi ja põlvkonna elu kulgemisel, kuid tema tähelepanekud toovad esile ühiskonna sisemised vastuolud ja inimeste püüdlused armastuse ning isikliku vabaduse järele. Mitfordi iroonia ja täpne sotsiaalne tunnetus teevad teosest nii ajastukroonika kui ka terava karakteriuuringu.

Romaanis on keskne Linda teekond – tema abielu, pettumused ja korduvalt luhtuvad otsingud tõelise armastuse järele. Tema lugu kõlab vastu Mitfordi enda elukogemustele ning näitab, kuidas ühiskondlike normide ja isiklike igatsuste kokkupõrge võib viia nii kibeduse kui ka eneseleidmiseni. Teos liigub kergesti vaimukusest traagikani, kujutades samaaegselt nii klassisüsteemi lagunemist kui ka naise võimalusi iseseisvuda maailmas, kus rollid on kindlalt paigas. Fanny jutustajahääl lisab sündmustele distantsi ja mõtlikkust, võimaldades lugejal näha tegelasi nii kaastunde kui ka kriitilisuse kaudu.

Nancy Mitford (1904–1973) oli inglise kirjanik ja publitsist, kes kuulus tuntud Mitfordide perekonda. Tema teosed on segu ühiskonnakriitikast, huumorist ja autobiograafilisest peegeldusest, käsitledes aristokraatia kombeid ja muutuvat väärtusmaailma. Mitford saavutas laiemat tuntust just romaanidega „Armastust otsimas“ ja „Don’t Tell Alfred“, mis said omamoodi kronikaks oma aja Inglismaast. Tema stiil on täpne, vaimukas ja sageli satiiriline, ent selle taga on sügav empaatia inimeste nõrkuste ja igatsuste vastu.