Esimene raamat

„Esimene raamat“ on Nadežda Mandelštami mälestusteraamat, milles ta talletab 1930. aastate eluolu ja poliitilist õhustikku Nõukogude Liidus. Autor vaatleb neid sündmusi eeskätt oma abikaasa, luuletaja Ossip Mandelštami saatuse kaudu, kuid teos laieneb oluliselt kaugemale ühe inimese loost. See on tunnistus totalitaarse süsteemi toimimisest ja selle mõju ulatusest inimeste argielule. Lugeja ees avaneb pilt ajastust, kus hirm ja rõhumine olid igapäevased, ning isiklikud mälestused annavad sellele ajaloole elava ja tajutava mõõtme.

Raamat on üles ehitatud meenutuste ja vahetute kogemuste najal, mis ei paku mitte ainult faktipõhist kirjeldust, vaid ka tugevat emotsionaalset laengut. Nadežda Mandelštam ei püüa olla neutraalne vaatleja, vaid jutustab ausalt ja otsekoheselt sellest, mida ta nägi ja tundis. Nii muutuvad tema mälestused ka kirjanduslikuks dokumendiks, mida on võrreldud George Orwelli antiutoopiate mõjuga. Erinevus seisneb aga selles, et Orwell lõi väljamõeldud mudelid, Mandelštam kirjeldab tegelikkust, mis osutus sama süngeks ja kohati isegi süngemaks kui ilukirjanduses loodud kujutlused.

Nadežda Mandelštam (1899–1980) oli vene kirjandustegelane ja mälestuste autor, kelle elu ja looming olid tihedalt seotud tema abikaasa Ossip Mandelštamiga. Pärast mehe arreteerimist ja surma pühendas ta oma elu tema pärandi säilitamisele ja avalikustamisele, olles ühtlasi tunnistajaks kogu ajastule. Tema kaks mälestusteraamatut, „Esimene raamat“ ja „Teine raamat“, on olulised ajalooallikad, mis näitavad stalinistliku terrori mõju üksikisiku tasandil. Nadežda Mandelštami panus seisneb selles, et ta andis hääle neile, kes sageli vaikima sunniti, ja aitas talletada ajastu inimliku mõõtme.