Muistsed asulad ja linnused

„Muistsed asulad ja linnused“ on 1955. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse välja antud teaduslik-populaarne teos, mis koondab teadmisi Eesti aladel asunud muistsetest inimasustustest, kaitserajatistest ja arheoloogilistest leidudest. Raamat keskendub eelkõige pronksi- ja rauaaja asulakohtadele ning muistsetele linnustele, mille uurimine oli 20. sajandi keskpaigas Eestis aktiivselt käimas. Tegemist on ülevaateteosega, mille eesmärk oli tutvustada laiemale lugejaskonnale Eesti varasema asustusloo kõige olulisemaid leide, pakkudes ühtaegu nii teaduslikku täpsust kui arusaadavust ajaloohuvilisele üldlugejale.

Teos käsitleb muistseid asulakohti ja linnuseid geograafilise põhimõtte järgi – näiteks Lõuna-Eesti kuplite vahelistest kantsidest kuni Põhja-Eesti paekaldapealseteni. Kirjeldatud on asulate ja linnuste paiknemist, ehitusviise, kaitsesüsteeme ja arheoloogilisi jäänuseid, samuti leide nagu keraamika, tööriistad, ehted ja relvad. Erilist rõhku pannakse muistsete linnuste rollile kohaliku kogukonna keskustena ning nende seostele hilisema poliitilise ja haldusliku arenguga. Raamat on illustreeritud kaartide, jooniste ja fotodega väljakaevamistelt, mis aitavad visualiseerida elulaadi ja kindlustehituse arengut muinasajal.

Kuigi kirjutatud nõukogude ideoloogilise raamistiku sees, jääb teos sisuliselt oluliseks allikaks Eesti arheoloogia ajaloos. Autorid – muinasteaduse ja arheoloogia asjatundjad – tuginevad ulatuslikule välitöödele ja arhiivimaterjalidele, püüdes luua terviklikku pilti Eesti muistsest asustusvõrgustikust. „Muistsed asulad ja linnused“ ei ole ainult arheoloogiline kokkuvõte, vaid ka katse kinnistada rahvuslikku ajaloopilti ajal, mil selle vaba käsitlemine oli piiratud. Tänapäeval on see raamat väärtuslik ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele kui sissevaade nii muistsetesse aegadesse kui ka 1950. aastate teaduskäsitlusse Eestis.