Abai tee. Romaan-epopöa 2. osa

„Abai tee. Romaan-epopöa“ on Muhtar Äuezovi suurteos, mille teises osas jätkub jutustus kasahhi poeedi ja mõtleja Abai Kunanbajevi elust ning vaimse pärandi kujunemisest. Teos on rajatud tõsielulisele ainesele, kuid vormitud eepilise romaanina, mis avab nii peategelase isikliku arengu kui ka tema rahva ajaloolise saatuse. Lugu jätkub sealt, kuhu jäi romaani esimene osa „Abai“: noorest luuletajast on sirgunud küps isiksus, kelle looming ja mõtted hakkavad kujundama kogukonna vaimuelu. Romaani keskmes on Abai sisemine kasv, võitlus oma ideaalide eest ja pinged traditsioonilise ühiskonna ning uute väärtuste vahel.

Selles köites on rõhk Abai õpetusel ja selle levikul kasahhide seas. Autor näitab, kuidas luuletaja ja õpetlane püüab ühendada rahvatraditsioonid ja uued ideed, et viia oma rahvast edasi kultuurilisel ja vaimsel arenguteel. Romaan toob esile ka Abai võitluse ebaõigluse ja vananenud tavade vastu, tema suhteid pereliikmete ja kaasteelistega ning tema loomingulise pärandi laienemist. Eepiline haare ulatub üksikisiku elust kaugemale, maalides pildi ühiskonnast, mis seisab ristteel – mineviku pärandi ja uute aegade väljakutsete vahel. Lugeja saab osa nii isiklikest draamadest kui ka rahva ajaloo suurematest pöördest.

Muhtar Äuezov (1897–1961) oli kasahhi kirjanik, näitekirjanik ja teadlane, keda peetakse üheks kasahhi kirjanduse suurkujuks. Tema kõige tuntum teos on neljaosaline romaan-epopöa Abai elust ja tegevusest, mille kaudu ta rajas aluse kasahhi proosakirjanduse arengule maailmakirjanduse mõõtkavas. Äuezovi looming on tihedalt seotud tema rahva kultuurilise eneseteadvuse kujundamisega, sidudes ajaloolise tõe, poeetilise kujundi ja rahvusliku identiteedi otsingu. „Abai tee“ kuulub tema elu töödest kõige olulisemate hulka, pakkudes nii ajaloolist kui kirjanduslikku väärtust ning olles ühtaegu monument oma rahva suurimale poeet-filosoofile.