Mõtteid keelpillimängust. Artikleid, uurimusi ning meenutusi Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu 20. aastapäevaks

Mõtteid keelpillimängust. Artikleid, uurimusi ning meenutusi Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu 20. aastapäevaks on Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu välja antud kogumik, mille on koostanud Lembi Mets, Niina Murdvee, Tiina Pangsep ja Ardo Västrik. Raamat koondab ühte köitesse ühingu kujunemislugu, metoodilised käsitlused ja isiklikud meenutused, seades fookusesse keelpillimängu õpetamise praktika Eestis. Avaosa annab ülevaate ühingu asutamisest, eesmärkidest ja esimestest kümnenditest ning kirjeldab olulisemaid ettevõtmisi konkurssidest koolitusteni. Nii tekib taust, millele hilisemad metoodikaartiklid ja meenutused toetuvad: keelpilliõpetuse areng seotakse konkreetsete inimeste ja algatustega, mitte üksnes kooli- või õppekavamuudatustega.

Kogumikus on hulk sisukaid erialalugusid. Aino-Marika Riikjärv kirjutab meenutusi Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu saamisloost, Niina Murdvee koondab ülevaate ühingu olulisematest üritustest ning käsitleb muu hulgas artiklis Miks mitte tavandilaul rahvalaulupärandi rolli keelpilliõppes. Eva Punderi artikkel Eesti Noorte Keelpillimängijate Konkurss vaatleb noorte konkursi ajalugu ja tähendust, avades selle mõju õpilaste motivatsioonile ja õpetajate tööle. Tehnilisemat laadi käsitlust pakub Mart Laasi artikkel Täiuslik liigutus ja seda pärssivad tegurid, mis seob liikumise, kehaasendi ja kõla kvaliteedi. Olavi Sild analüüsib Dr. Fleschi diagnostikat, sidudes Carl Fleschi testid tänapäevase õpilase hindamisega. Niina Murdveel ja Ivi Tivikil on kogumikus mitu teksti, mis käsitlevad õpetaja ja õpilase rollijaotust, harjutamise korraldamist ning tooniprobleeme. Täiendavalt leiab siit Tõnu Reimanni ja teiste autorite vaateid repertuaari, interpretatsiooni ja erialaorganisatsiooni toimimisele.

Mõtteid keelpillimängust on mõeldud eelkõige muusikakoolide ja muusikakeskkoolide õpetajatele, kõrgkoolide tudengitele ning keelpilliõpetuse koolitajatele. Raamatu peatükke kasutatakse erialastes õppekavades teoreetilise materjalina, kuid need sobivad ka iseseisvaks läbitöötamiseks praktiseerivale õpetajale, kes otsib tuge konkreetsete probleemide, nagu liigutuste ökonoomsus, õpilase diagnostika või repertuaari valik, lahendamisel. Uurimused, artiklid ja mälestused seovad keelpillimängu tehnilised küsimused laiemate pedagoogiliste ja organisatsiooniliste teemadega, näidates, kuidas õpetajate kogukond kujundab ühiselt eriala arengut. Kogumik toimib nii käsiraamatu, ajalooallika kui ka arutelude algatajana neile, kes tahavad mõtestada keelpilliõpetuse senist teekonda ja tulevasi valikuid.