Mõtisklusi elust pärast elu

Mõtisklusi elust pärast elu. Kohtumised surmaga koondab ühte raamatusse lugusid inimestest, kes on olnud kliinilises surmas ja naasnud ellu, ning nende kogemuste tõlgendusi. Lähtutakse tähelepanekust, et jutustusi tagasitulekust on olnud läbi aegade – müütides, religioossetes tekstides, ajalookroonikates ja mälestustes – kuid alates 1970. aastatest on neid kogutud ja analüüsitud ka süsteemse uurimistöö raames. Raamat tutvustab, kuidas erinevad autorid on talletanud ja kõrvutanud kliinilise surma läbielanute mälestusi ning milliseid korduvaid jooni nendes kirjeldustes nähakse. Fookus on pigem sellel, mida inimesed ise räägivad ja kuidas nad oma kogemust sõnastavad, mitte surmajärgse elu kindla pildi kehtestamisel.

Teos seob populaarteadusliku käsitluse ja isiklikud tunnistused: lugeja saab lugeda konkreetseid juhtumeid ning nende kõrvale kommentaare, kus arutletakse kogemuste võimalike seletuste, psühholoogiliste mehhanismide ja kultuuriliste mõjutuste üle. Samuti tuuakse esile, kuidas avalikud jutud kokkupuutest surmaga võivad muuta inimese hoiakut elu, suhete ja igapäevaste valikute suhtes. Raamatu ülesehitus on lihtsasti jälgitav: esmalt avatakse teema taust – uskumused ja ajaloolised märgid tagasitulekutest –, seejärel keskendutakse tänapäevastele juhtumitele ning lõpetuseks vaadeldakse, mida need lood võivad öelda lugeja enda hirmude, lootuste ja arusaamade kohta. Nii sobib raamat lugejale, keda kõnetavad eksistentsiaalsed küsimused ja surmalähedaste kogemuste fenomen, kuid kes eelistab, et teemast räägitaks kirjeldavalt ja mõtisklevalt, mitte dogmaatiliselt.