Üksik hunt ja karu

„Üksik hunt ja karu“ on põhjalik uurimus Tšetšeenia ja Venemaa pikaajalisest vastasseisust, mille juured ulatuvad mitme sajandi taha. Autor vaatleb konflikti kujunemist alates esimestest Vene riigi katsetest laieneda lõunasse 16. sajandil kuni 19. sajandi vallutussõdadeni, mis tõid kaasa veriseid kokkupõrkeid ja rahva kannatusi. Teoses on olulisel kohal ka Lev Tolstoi mälestused oma teenistusajast Kaukaasias, mis annavad kirjandusliku ja isikliku mõõtme sõjaolukorra mõistmiseks. Raamat seob ajaloolised sündmused hilisemate, NSV Liidu lagunemise järel puhkenud Tšetšeenia sõdadega, tuues välja järjepidevuse vastuhaku ja enesemääramispüüdluste vahel.

Autor ei piirdu ainult sõjaliste konfliktide kirjeldusega, vaid avab ka tšetšeenide kultuurilist ja ühiskondlikku tausta. Ta kirjeldab, kuidas Vene ja Nõukogude mõju, moderniseerimine ja poliitiline surve kujundasid tšetšeenide eneseteadvust ning tugevdasid nende identiteeti. Teoses käsitletakse Kaukaasia etnilist ja poliitilist keerukust – piirkonda, kus üle 70 rahvusrühma on läbi ajaloo pidanud kohanema muutuvate võimusuhete ja sunnitud integratsiooniga. Gammeri lähenemine on interdistsiplinaarne, ühendades ajaloolise analüüsi, sotsioloogilised tähelepanekud ja kultuurilised aspektid, et anda terviklik ülevaade rahva kestvast võitlusest oma õiguste ja vabaduse eest.

Moshe Gammer (1950–2013) oli Iisraeli ajaloolane ja Tel Avivi ülikooli õppejõud, kelle uurimistöö keskmes olid Kaukaasia ja eriti Tšetšeenia ajalugu. Tema uurimused said rahvusvahelist tunnustust põhjalikkuse ja allikakriitilisuse poolest, ehkki allikate nappus tegi selle valdkonna uurimise keerukaks. Gammerit hinnatakse kui üht olulisemat Lääne teadlast, kes süstemaatiliselt käsitles Vene-Tšetšeenia suhete arengut ja selle seoseid laiemate geopoliitiliste protsessidega. Raamat „Üksik hunt ja karu“ jääb üheks tema olulisemaks tööks, mis avab lugejale pildi väikerahva püsivast vastupanust suure impeeriumi surve all.