Reisides toas

Reisides toas on uurimus panoraamast kui 18.–19. sajandi vaatekunsti vormist ja selle levikust Euroopa linnakultuuris, keskmes Tallinn ja Tartu ajavahemikul 1826–1850. Teos selgitab, kuidas suurte maalitud vaadete esitlemine pimedas ruumis muutus rändnäituste äriks, mis lubas linnaelanikul saada ettekujutuse paikadest, kuhu ta ise kunagi ei jõudnud. Panoraami, kosmorama ja dioraama mõisteid avatakse nii tehnilise lahenduse kui ka vaatamiskogemuse kaudu: mis oli kujutatud, kuidas ruum korraldati, millist vaatenurka vaatajale pakuti. Nii tekib pilt nähtusest, mis kuulus Euroopa linnade avaliku meelelahutuse hulka juba enne seda, kui fotograafia ja kinokunst hakkasid täitma sarnast rolli.

Raamat liigub üldisest ajaloolisest taustast konkreetsete Tallinna ja Tartu juhtumite juurde. Kirjeldatakse, kuidas korraldati etendusi: kust sai pileti, millised olid ajalehereklaamid, kuidas kujunes saalikord ja vaatamisrežiim. Kronoloogilised ülevaated ja kohaandmed näitavad, millal ja kus panoraame näidati, millised teemad domineerisid ning kui kaua etendus kestis ja mida selle eest küsiti. Eraldi vaadeldakse sisuvalikuid – linnavaated, maastikud, sõjastseenid, eksootiliste maade pildid – ja seda, kuidas need seostusid tollase publiku teadmiste ja ootustega. Käsitlus tugineb kuulutustele, kavalehtedele, ajaleheartiklitele ja arhiiviviidetele ning seob rändtruppide marsruudid kohaliku linnaruumi ja ajakirjandusega.

Teos sobib kasutamiseks visuaalkultuuri ja kunstiajaloo õppes, linnaloo uurimisel ning muuseumitöös, kus on vaja selgitada, kuidas kujutised ja ruumilised vaatemängud vahendasid geograafilist ja ajaloolist teavet. Tabelid ja koondnimestikud annavad uurijale tööriista, millega kaardistada panoraamade liikumist ja repertuaari, samal ajal kui tekst aitab näha Tallinna ja Tartut osana laiemast Euroopa võrgustikust, mitte kõrvalise äärealana. Raamat kõnetab lugejat, keda huvitab varase massilise meelelahutuse ja linnakogemuse kokkupuutepunkt: kes tõid siia panoraamid, mida näidati, millise kujutluspildi see publikule lõi ja kuidas see kogemus mõjutas kohalikku pildikultuuri.