Mõnda värvusõpetusest

„Mõnda värvusõpetusest” on 1988. aastal Kultuuriministeeriumi väljaandel ilmunud metoodiline abimaterjal, mis on mõeldud eeskätt klubikunstnikele ja harrastajatele. Tegemist on lühikese ja kokkuvõtliku tekstiga, mille eesmärk on anda esmased teadmised värvusõpetusest ja selle rakendamisest praktilises loomingulises tegevuses. Materjal avab värvi põhitõdesid, nagu põhivärvid, nende omavahelised suhted ja harmooniad, ning käsitleb ka värvi mõju inimese tajule ja meeleolule. Õppevahendina on see olnud suunatud just neile, kes juhendavad või korraldavad kunstialast tegevust klubides ja kultuurimajades.

Sisu on üles ehitatud nii, et värvusõpetuse põhimõtteid oleks lihtne kasutada igapäevases loomepraktikas. Tekst pakub juhiseid, kuidas värve omavahel kombineerida, kuidas saavutada tasakaalu ning millisel moel kasutada värvi kui väljendusvahendit kompositsioonis. Rõhk on praktilisusel – juhend ei paku keerulisi teaduslikke käsitlusi, vaid toob välja kõige olulisema, mida kunstiharrastaja oma töös vajab. Samuti rõhutatakse, et värv ei ole pelgalt dekoratiivne element, vaid oluline vahend tähenduste ja emotsioonide edasiandmisel.

Materjali koostamise taga oli Eesti NSV Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teaduslik Metoodikakeskus, mis tegeles omal ajal klubilise kultuuritegevuse ja rahvakunsti arendamisega. Sellised väljaanded olid mõeldud praktiliseks toeks juhendajatele ja harrastajatele, pakkudes nii teoreetilist baasi kui ka soovitusi, kuidas värviõpetust rakendada kohalikus kultuurielus. „Mõnda värvusõpetusest” kuulub nende materjalide hulka, mille eesmärk oli hoida ja arendada kunstiharrastuse taset ning pakkuda inspiratsiooni loominguliseks tööks.