Nürnbergi muna

Raamat „Nürnbergi muna“ jutustab loo 16. sajandi alguse Nürnbergi käsitöölisest Peter Henleinist, keda teoses tuntakse nime all Peter Geller. Tema leiutis – esimene taskukell – ei sündinud üleöö, vaid nõudis aastaid tööd, katsetusi ja kannatlikkust. Kell, mis mahtus esimest korda inimese taskusse, oli oma aja kohta midagi täiesti ennekuulmatut. Linnarahvas suhtus sellesse algul umbusuga, sest seni oldi harjunud kella tiksumist kuulma vaid kirikutornidest või raekojast. Teose keskmes ongi küsimus, kuidas leidur oma visaduse ja leidlikkusega suutis inimeste arvamust muuta ja panna neid uskuma, et aeg võib liikuda koos inimesega, taskus või vööl.

Kotsjubõnskõi esitab loo lihtsas, lastele mõeldud vormis, kuid ta ei piirdu ainult leiutise kirjeldusega. Ta avab ka tolleaegset linnakeskkonda, kus käsitöölised pidid sageli oma töö eest seisma ning leidma viise, kuidas uusi ideid kaitsta. Autor näitab, et tehniline uuendus ei sünni mitte ainult osavate käte ja teadmiste abil, vaid nõuab ka tarkust ja nutikust inimeste veenmisel. Väike jutustus toob esile ühe suure kultuurilise pöörde – aja isiklikuks muutumise, mis on mõjutanud inimeste igapäevaelu kuni tänapäevani.

Mõhhailo Kotsjubõnskõi (1896–1937) oli ukraina proosa- ja näitekirjanik, kes kirjutas nii lastele kui täiskasvanutele. Ta sündis Vinõtsja lähedal ja tegutses ajakirjanikuna, kuid tema peamiseks kutsumuseks sai kirjandus. Tema loomingus põimuvad ajaloolised motiivid ja sotsiaalsed teemad, sageli lihtsas ja lastepärases võtmes. Nõukogude võimu ajal sattus ta repressioonide ohvriks ning hukati 1937. aastal. Ometi on tema teosed, sealhulgas ka „Nürnbergi muna“, säilinud ning annavad tunnistust autori oskusest teha suurtest ja keerulistest ajaloolistest sündmustest noorele lugejale arusaadavaid lugusid.