Minu Toba. Sulgedeta indiaanlased

Mirjam Johannese reisilugu „Minu Toba. Sulgedeta indiaanlased“ viib lugeja Indoneesia väikesesse Toba Bataki külla, kus autor elab kohaliku pere juures ja püüab mõista maailma, mis on väliselt lihtne, ent sisemiselt mitmetahuline. Toba järve ääres elavad batakid on rahvas, kelle elu rütm ja väärtused erinevad oluliselt lääne inimese omast. Mirjam, kes siirdub Indoneesiasse esmalt misjonäriks, satub peagi vastamisi kultuuriliste kokkupõrgetega, kus tema idealism, uskumused ja ootused saavad proovile pandud. Raamat ei ole pelgalt ülevaade ühest reisist, vaid peegeldus eneseotsingutest, pettumustest ja uuesti leidmisest maailma serval.

Autor kirjeldab kohaliku eluolu detailirohkelt: lihtsad majapidamised, päevade kulg ilma kiirustamiseta, usulised tavad ja ühiskondlikud normid, mis on sageli kauged tema enda arusaamadest. Tema teekond ei kulge läbi turismiobjektide, vaid otse inimeste argipäeva, kus vaesus, austus ja ootused segunevad kummalisel moel. Kohati mõjub see maailm sulnilt ja rahustavalt, ent teisal vastupidiselt – ahistavalt suletuna ja traditsioonide kütkeis. Johannes ei romantiseeri Toba elu ega oma rolli seal, vaid jagab ausalt, kuidas välismaalasena sulanduda ühiskonda, mis eelistab omaenda rütmi ja reegleid. Ta kõneleb julgelt üksindusest, kohanemisraskustest ja sellest, kuidas tõeliselt mõista teist kultuuri saab alles siis, kui ollakse valmis loobuma oma tõekspidamiste ülimuslikkusest.

Mirjam Johannes on vabakutseline kirjutaja ja kunstnik, kelle looming on sageli seotud reisimise, kultuuridevahelise suhtluse ja isikliku kasvamise teemadega. „Minu Toba“ on osa sarjast „Minu...“, kus eesti autorid jagavad oma kogemusi elust välismaal. Johannese käsitlus eristub oma siiruse ja vaimse mõõtme poolest, pakkudes rohkemat kui lihtsalt kirjeldust ühest eksootilisest paigast – see on päevikuline uurimus inimeseks olemise keerukusest keskkonnas, kus igapäevane elu voolab hoopis teistsuguses rütmis.