Maitreyi

„Maitreyi” on Mircea Eliade romaan, mida peetakse tema kirjandusliku tuntuse alguseks. Teos, mis ilmus esmakordselt 1933. aastal, kujutab siirast ja samas keelatud armastuslugu, mille keskmes on Euroopa päritolu noormees ja india filosoofi tütar. Romaan põhineb Eliade enda kogemustel Indias, kus ta õppis sanskriti keelt, uuris joogatehnikaid ning elas mõnda aega Surendranath Dasgupta perekonna juures. Seal kohtus ta Dasgupta tütrega, kelle järgi on raamatu peategelanna saanud oma nime. Armastuslugu avab kultuurilise ja emotsionaalse konflikti, mis tõi teosele omal ajal nii menu kui ka kriitikat.

Romaanis on ühendatud autobiograafiline taust ja lüüriline väljenduslaad. Euroopa noormees, kes satub sügavasse ja samas vastuolulisse suhtesse Maitreyi-nimelise noore naisega, kehastab kohtumist kahe maailma – Lääne ratsionalismi ja Ida spirituaalsuse – vahel. Lugu räägib keelatud armastusest, mida varjutavad kultuurilised ja perekondlikud piirangud, ent mis samal ajal avab uusi vaimseid ja emotsionaalseid horisonte. Teose kirglik ja poeetiline tonaalsus muutis selle omal ajal šokeerivaks ning pälvis kirjanduskriitikute tähelepanu. „Maitreyi” mõjub ühtaegu intiimse pihtimusena ja üldisema allegooriana erinevate kultuuride kohtumisest.

Mircea Eliade (1907–1986) oli rumeenia kirjanik, religiooniloolane ja filosoof, keda tuntakse nii tema teaduslike uurimuste kui ka ilukirjanduslike teoste poolest. Ta pühendus suure osa oma elust müütide ja usundite uurimisele, olles üks 20. sajandi mõjukamaid religiooniloolasi. Tema teadustööd, nagu „Püha ja profaanne” või „Igavese tagasituleku müüt”, on jäänud klassikaliseks lugemiseks religiooniuuringute valdkonnas. Samal ajal kirjutas Eliade ilukirjandust, mis peegeldas tema isiklikke kogemusi ja filosoofilisi arutlusi. „Maitreyi” kuulub tema tuntumate romaanide hulka, sest see ühendab autobiograafilise elamuse poeetilise jutustusega, avades lugejale korraga nii isikliku kui ka universaalse loo.