Laulud tumedale armastatule

„Laulud tumedale armastatule“ koondab 16. sajandi India müstiku ja poeedi Mira Bai luulet, mis on pühendatud tema jumalikule armastatule – Krishnale. Mira Bai, kuninglikust soost naine, pööras selja maistele kohustustele ja pühendas end täielikult vaimsele teele. Tema lauludes kohtuvad kirglik igatsus, spirituaalne ekstaas ja sügav isiklik suhe jumalaga. Need ei ole pelgalt religioossed tekstid, vaid sisemonoloogid, milles väljenduvad emotsionaalne pinge, truudus ja ülev armastus, mis ületab inimliku mõõtme.

Kogu koosneb vabas vormis lüürilistest luuletustest, mille keskmes on Mira Bai sisemine dialoog armastuse ja usuga. Tema Krishna on samal ajal kauge ja kättesaamatu, ent ka intiimselt kohal. Luule kujundikeel ammutab klassikalisest bhakti-traditsioonist: Krishna ilmub nii mustlasena, varaste kuningana kui ka universumi valitsejana, kellesse on võimalik uppuda. Mira Bai keel on lihtne ja vahetu, mis teeb tema mõttemaailma arusaadavaks ka tänapäevasele lugejale. Tõlkes on säilitatud rütmiline vool ja laululisus, mis iseloomustas algupäraseid tekste.

Mira Bai (u 1498–u 1547) oli Rajastani pärit vürstitar, kellest sai üks tuntumaid naisbhakte – pühendunud jumalateenijaid India vaimses pärandis. Tema elulugu on tihedalt põimunud legendidega: ta olevat elanud vastu ühiskondlikele ootustele, rännanud laulikuna templist templisse ja lahanud oma luules hinge pühendumise tähendust. Mira Bai looming on mõjutanud India rahvaluulet, klassikalist muusikat ja kaasaegset vaimsust ning tema häält peetakse siiruse ja usu sümboliks ka väljaspool hinduistlikku konteksti. „Laulud tumedale armastatule“ avab selle hääle eesti keeles tundlikult ja mõtestatult.