Surm Õhtuhiies

Minna Lindgreni romaan „Surm Õhtuhiies“ viib lugeja Helsingi vanadekodusse, kus üle üheksakümneaastased Siiri ja Irma elavad pealtnäha rahulikku elu. Kui üks nende tuttav sureb kahtlastel asjaoludel ning hooldekodu juhtkonna tegevus tundub järjest kummalisem, hakkavad vanaprouad juhtunut omal käel uurima. Igapäevaelu on täis väikeseid absurde, ravimikoridoride vaikust, hooldusfirmade bürokraatiat ja tehnoloogilisi uuendusi, mida keegi ei mõista ega vaja. Loo keskmes on siiski eakate naiste visadus, huumorimeel ja sõprus, mis annab neile jõudu olukordadele vastu seista.

Romaan vaatleb vananemist läbi iroonilise, kuid samas sooja prisma. Lindgren ei keskendu ainult hooldekodu sisemisele elule, vaid käsitleb ka ühiskondlikke hoiakuid vananemise ja vanade inimeste suhtes. Tegelaste vestlused, nende igapäevased toimetused ning kokkupuuted ametkondliku ükskõiksuse ja mõistmatusega loovad tervikliku pildi elust, kus keha jääb ajale jalgu, kuid mõistus on endiselt terav. Teose toon on kergelt satiiriline, ent mitte küüniline – see loob mõtlemisainet, kuid ei rõhu, ning huumor aitab raskust tasakaalustada.

Minna Lindgren (sündinud 1963) on soome kirjanik ja ajakirjanik, kes on töötanud nii muusikatoimetaja kui ka kolumnistina. Tema loomingus on keskne koht vanadusel ja sellega seotud ühiskondlikel probleemidel. „Surm Õhtuhiies“ on esimene osa temanimelisest triloogiast, milles ta uurib, kuidas inimesed vananevad hooldusasutuste keskkonnas ja millised absurdid peituvad nende igapäevases argielus. Lindgreni teoseid iseloomustab ühendus ühiskonnakriitilisuse ja empaatilise huumori vahel, mis muudab tema tekstid ligipääsetavaks ja mõtlemapanevaks laiemale lugejaskonnale.