Robert Koch

Just siis ilmuski Julka esmakordselt lähedal asuva trahteri peremehe juurde. Koketselt itsitades ja hämmeldunult õlgu kehitades andis ta kõrtsmikul e edasi doktor Kochi soovi: võtku kõrtsmik teatud tasu eest enda peale tema, Kochi varustamine hiirtega, mis satuvad arvukatesse lõksudesse keldris, sahvris ja teistes kohtades, kus trahteri peremees toiduaineid hoiab.
«Suurepärane!» tervitas Koch rõõmsalt oma esimest "saaki», mis Julka talle kätte toimetas. «Nüüd on mul laboratooriumiloomad, kellega ma võin teha kõik oma katsed.»
Jah, kuid millega süstida neile siberi katkust nakatatud verd? Mitte midagi süstlalt kui sellist Kochil ei olnud. Ent tal tuli kanda «nakkus» tervetele hiirtele, et veenduda, kas tühine kogus kepikesi nende veres paljuneb. Oli vaja tingimata teravat ja tingimata puhast eset, mille abil haigust pookida.