Psühholoogiline sõda ja "Tšehhoslovakkia eksperiment"

„Psühholoogiline sõda ja 'Tšehhoslovakkia eksperiment'“ on ideoloogiliselt suunatud teos, mille autorid Miloš Marko ja Milan Michalík käsitlevad 1968. aasta sündmusi Tšehhoslovakkias Nõukogude blokkriikide seisukohast. Raamat analüüsib nn Praha kevade reformikatseid kui osa Lääne riikide juhitud psühholoogilisest sõjast, mille eesmärk oli nõrgestada sotsialistlikke süsteeme seestpoolt. Autorid tõlgendavad demokraatlike reformide algatamist mitte sisepoliitilise vajaduse või rahva tahte väljendusena, vaid välismaise ideoloogilise mõju tagajärjena. Teos esindab tugevalt propagandistlikku lähenemist ning selle peamine eesmärk on õigustada Varssavi pakti vägede sissetungi Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal.

Tekstis kasutatakse sõnavara, mis on iseloomulik külma sõja aegsele poliitilisele retoorikale: räägitakse „imperialistlikust mõjutustegevusest“, „valeinformatsiooni levitamisest“, „rahva teadlikkuse hajutamisest“ ning „kommunistliku partei lõhestamisest“. Autorid väidavad, et Tšehhoslovakkia reformiliikumise taga seisis hästi korraldatud psühholoogiline operatsioon, mille eesmärk oli hägustada klassivõitluse piirid ja õõnestada marksismi-leninismi aluseid. Samas esitatakse ka valik tõendusmaterjale, sh tsitaate, pressiväljavõtteid ja ametlikke seisukohti, mis kõik on valitud narratiivi toetamiseks. Raamat ei paku neutraalset ajalookäsitlust, vaid funktsioneerib ideoloogilise tööriistana, mille kaudu tugevdada Nõukogude maailmapildi õiguspärasust ja legitiimsust.

Miloš Marko ja Milan Michalík olid Tšehhoslovakkia avaliku elu tegelased ja publitsistid, kes toetasid 1970. aastate normaliseerimispoliitikat pärast Praha kevade mahasurumist. Nende koostatud teos ilmus eesti keeles Eesti Raamatu kirjastuses 1975. aastal, peegeldades toonast ametlikku ideoloogilist joont. Raamat kuulus oma ajastul poliitiliselt suunatud kirjanduse hulka, mida levitati ka teistes sotsialistlikes riikides, et kujundada avalikku arvamust ja kinnistada sotsialistliku korra kaitsmise vajadust. Tänapäeval on see teos eelkõige ideoloogiline dokument, mis annab hea ülevaate sellest, kuidas totalitaarne süsteem tõlgendas demokraatia ja pluralismi püüdlusi ohu ja reetmisena.