Mikael Hakim 1. osa

Mika Waltari ajalooline romaan „Mikael Hakim“ jätkab teosest „Inglane Mikael“ tuttava peategelase elulugu, asetades ta uude kultuurilisse ja poliitilisse konteksti. Sarja teises osas, mille esimene pool ilmus eesti keeles 1990. aastal, kujuneb Euroopa renessansiajastu haritlasest Mikaelist Osmani impeeriumi õukonnategelane ja riigimees Hakim, kelle isiklik tee ristub suurte ajalooliste sündmuste ja võimuvõitluste keerises. Waltari kujutab detailirohkelt 16. sajandi Lähis-Ida kultuurilist rikkust ja intriigide maailma, milles Mikael liigub kui vaatleja ja osaline, püüdes säilitada eetilist selgroogu maailmas, kus lojaalsus ja reetmine käivad käsikäes.

Romaani esimeses osas kujutatakse Mikaeli teekonda vangistusest tõusuni sultani teenistuses, kirjeldades tema sisemist arengut mehena, kes püüab ellu jääda, mõista islami kultuuri ning leida oma koht võõras maailmas. Waltari annab detailse pildi Osmanite õukonna igapäevaelust, võimusuhetest, usulisest paletist ja Ida kui eksootilise ning intellektuaalselt rikka maailma vastandamisest Euroopale. Mikaeli sisekõned ja vaimsed heitlused annavad loole psühholoogilise sügavuse – ta ei ole pelgalt seikleja, vaid inimene, kes otsib tähendust keset ajaloo jõulisi liikumisi.

Mika Waltari (1908–1979) oli soome kirjanik, keda peetakse üheks rahvusvaheliselt tuntumaks soome proosaautoriks. Tema ajaloolised romaanid, eelkõige „Sinuhe“, „Inglane Mikael“ ja „Mikael Hakim“, on pälvinud tähelepanu oma põhjalikkuse, kultuuridevahelise mõistmise ja inimese vaimu kujutamise poolest. Waltari oskas siduda ajaloolise täpsuse universaalsete teemadega – võim, usk, üksindus, eetika –, mistõttu tema teosed kõnetavad ka väljaspool ajaloolise romaani austajate ringi. „Mikael Hakim“ on näide tema võimest viia lugeja kaugesse aega ja ruumi, ilma et kaduks inimliku otsingute igikestev tähendus.