Fine van Brooklyn

Mika Waltari romaan „Fine van Brooklyn“ erineb tema kuulsamatest ajaloolistest teostest nii ajastu kui temaatika poolest, olles kerge, elurõõmus ja huumoriga vürtsitatud noorsooromaan. Lugu viib lugeja Helsingisse 1920. aastate lõpul, kus peategelaseks on noor ajakirjanik Harald, kes kohtub ootamatult Ameerikast saabunud noore naisega nimega Fine. Fine on isepäine, elav ja üllatavalt vahetu, tuues kaasa paraja annuse segadust, seiklusi ja kultuurilist kontrasti, mis paneb proovile Haraldile omase põhjamaiselt vaoshoitud elutunnetuse.

Romaani sündmustik kulgeb kiiresti, olles samal ajal südamlik ja irooniline. Waltari kujutab kahe noore inimese kokkupõrget nii kultuurilises kui isiklikus plaanis, kuid ei lange seejuures banaalsesse romantikasse. Pigem on tegu kahe isiksuse arengulooga, milles eksitakse, vaieldakse ja leitakse end pidevas eneseületamises. Ajakirjanduslik maailm, 1920. aastate linnakultuur ja argine huumor loovad kerge tonaalsuse, mis siiski ei välista hetkiti tõsisemat alatooni. Waltari kirjutab vaimukalt, kuid tähelepanelikult, sidudes lõbusa süžee allhoovustega, mis puudutavad vabaduse, usalduse ja isikliku kasvu teemasid.

Mika Waltari (1908–1979) oli soome üks tuntumaid kirjanikke, kelle looming on tuntud eelkõige ulatuslike ajalooliste romaanide poolest, nagu „Sinuhe, egiptlane“. Samas viljeles ta oma loomingulise karjääri alguses ka lühemaid ja kergemaid teoseid, milles avaldub tema terav pilk ühiskonna ja inimsuhete vastu. „Fine van Brooklyn“ kuulubki sellesse varasemasse perioodi ning pakub lugejale võimaluse kohtuda autoriga teistsuguses meeleolus — nooruslikumas, mängulisemas ja vahetumas laadis. Teos peegeldab oma ajastu hõngu, kuid kõneleb samas universaalsetest teemadest: erinevusest, lähenduse otsingust ja sellest, kuidas inimesed õpivad mõistma teineteist ka kõige ootamatumal moel.