Minu Supilinn. Tõelise elu mekk

Mika Keräneni „Minu Supilinn. Tõelise elu mekk“ on isiklik ja kohati mälestuslik sissevaade Tartu ühte omanäolisemasse linnaossa, kus autor on elanud ja tegutsenud. Supilinn ei ole raamatus lihtsalt geograafiline koht, vaid elav ja muutuv kogukond, mille atmosfääris põimuvad argipäev, ajalugu ja loovus. Keränen kirjeldab oma kolimist Soomest Eestisse ning sellest kasvanud kiindumust Supilinna vastu, kus räämas puitmajade vahel elavad inimesed, kes loovad midagi enamat kui lihtsalt elupaika. Lugeja saab osa argielust, naabritevahelistest suhetest, linnaosa tähenduse kasvamisest ning ka absurdihõngulistest juhtumistest, mida elu Supilinnas aeg-ajalt pakub.

Raamat ei ole pelgalt paigakirjeldus, vaid ka mõtisklus selle üle, mida tähendab kuhugi kuuluda. Autor jagab isiklikke kogemusi, mille kaudu joonistub välja Supilinna elurütm: linnaosa väiksemad ja suuremad muutused, võitlused säilimise nimel ning kohaliku identiteedi hoidmine. Ta räägib nii lastekasvatusest kui ka aiamaast, räämas fassaadidest ja elujõulistest inimestest, kellele see kvartal ei ole pelgalt elukoht, vaid elustiil. Huumori ja soojusega kirjutatud tekst toob esile Supilinna kiiksud ja võlud, kuid ei idealiseeri – Keränen ei varja ka bürokraatilisi absurdsusi ega igapäevaseid pingeid, mis kuuluvad selle mitmekesise kogukonna ellu.

Mika Keränen on soome päritolu eesti lastekirjanik ja tõlkija, kes on juba aastaid elanud Eestis ning kirjutanud mitmeid populaarseid lasteraamatuid, mille tegevus toimub tihti just Supilinnas. „Minu Supilinn“ erineb tema ilukirjanduslikust loomingust oma mälestusliku ja dokumentaalse tooniga, ent säilitab Keränenile omase tähelepanelikkuse väikeste detailide suhtes. Tegemist on osa Petrone Prindi „Minu“ sarjast, mis koondab eri inimeste vaateid neile olulistele kohtadele. Keräneni lugu on ühtaegu sissevaade Tartu argielusse ja peegeldus sellest, kuidas võõrsil elamisest võib kujuneda kodutunne, kui koht ja inimene omavahel sobituvad.