Labürint

Miina Hindi Labürint on tekstikogu, milles vahelduvad proosapalatid, mõtisklused ja pihtimuslikud lõigud. Teosed liiguvad isikliku kogemuse, keele tajumise ja ruumi metafoorika piiril. Labürint kui kujund viitab nii tekstide sisemisele ülesehitusele kui ka liikumisviisile, kus tee ei ole ette antud ja suund muutub ootamatult. Tekstides puudub selge narratiivne areng; olulisem on seesmine liikumine ja reageerimine.

Autor pöördub korduvatelt teemadelt tagasi kehalisuse, vahemaa ja keele kasutamise juurde, otsides viisi, kuidas sõna suudab talletada kogemust, mis on oma olemuselt katkendlik. Tekstiosad on sageli fragmentaarsed, sisaldades rohkem vaikust kui otsest tähendust. Isiklik ei muutu üldistuseks, vaid jääb konkreetseks jäljeks, mille kaudu on võimalik liikuda, mitte paikseks jääda.

Kogu ei paku lahendusi ega kokkuvõtteid, vaid asetseb protsessis, kus otsimine ja eksimine ei ole vaheetapid, vaid põhivorm. Lugejat ei juhita, vaid asetatakse samasse labürinti, kus teksti struktuur ja sisu kattuvad liikumise kogemusega. Tulemuseks on tekst, mis eeldab aeglast kulgemist ja tähelepanu muutustele, mis toimuvad tähenduste ja sõnade vahel.