Hulkuja Miina. Miina Härma - kirju ja mälestusi

„Hulkuja Miina. Miina Härma – kirju ja mälestusi” on dokumentaalne ja isiklikku tooni säilitav kogumik, mis avab helilooja ja koorijuhi Miina Härma elu tema enda ja kaasteeliste kirjutiste kaudu. Teos koosneb valikust kirjadest, mälestuskatketest ja arhiividokumentidest, mis toovad esile Härma kui isiksuse, loovisiku ja rändaja. Kogu struktuur võimaldab jälgida nii tema professionaalset arengut kui ka isiklikke püüdlusi, kahtlusi ja rõõme. Lugejale avaneb pilt naisest, kes pidi tegema valikuid ajastul, mil muusikaõpingud ja kutseline eneseteostus olid naistele piiratud ja ühiskondlik surve sageli vastuolus isiklike soovidega.

Kirjade kaudu joonistub välja Härma elukäik alates noorusajast Peterburis kuni hilisemate aastate õpetajatöö ja kooriliikumise eestvedamiseni Eestis. Ta kirjutab oma võitlustest ellujäämise nimel, oma tööst, reisidest ja inimestest, kellega ta kokku puutus. Tekstid ei ole pelgalt faktitruud teated, vaid peegeldavad tugevat sisemaailma, tundlikkust ja tahet jääda truuks oma kutsumusele. „Hulkuja” motiiv läbib mitmeid kirjutisi, viidates sellele, et Härma elu ei olnud paikne ega kindlapiiriline, vaid pidevas liikumises ja kohanemises. Sellest hoolimata jääb läbivaks jooneks muusikaarmastus ja soov teenida oma rahvast läbi laulu.

Miina Härma (1864–1941) oli esimene eesti naine, kes õppis Peterburi konservatooriumis, ning üks olulisemaid eesti koorimuusika arendajaid 19. ja 20. sajandi vahetusel. Ta komponeeris laule, juhatas koore ja pühendus muusikaharidusele. Oma elu jooksul tegutses ta eri paigus, sageli ebakindlates oludes, kuid tema panus Eesti muusikaellu oli järjekindel ja sügav. Käesolev kogumik, koostatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivide põhjal, võimaldab tänapäeva lugejal kohtuda Härmaga vahetult ja isiklikult – mitte ainult kui nimega muusikaõpikust, vaid kui inimesega, kelle tee oli täis otsinguid, siirust ja loomingulist pühendumist.