Langenud tähtede hõõg. Morbiidne ilu

„Langenud tähtede hõõg. Morbiidne ilu“ on Mihkel Vasara teos, mis uurib 19. ja 20. sajandi vahetuse kirjanduse ja kunsti allhoovusi, keskendudes dekadentsile ja morbiidse esteetika ilmingutele. Tekst käsitleb autoreid ja kunstnikke, kelle loomingus peegelduvad allakäigu, ilu ja hävingu teemad. Vasar analüüsib, kuidas surma, lagunemise ja eksistentsiaalse ängi motiivid väljenduvad sümbolismi, dekadentsi ja varajase modernismi tekstides ja visuaalses kunstis.

Teos liigub läbi erinevate kultuurinähtuste ja loojate, seostades esteetilisi otsinguid ajastu sotsiaalsete ja vaimsete oludega. „Langenud tähtede hõõg“ vaatleb, kuidas ilu ja morbiidsus põimuvad kujutluses ja kunstiloomes, andes tunnistust ajastu sisemisest vastuolulisusest. Tekst on esitatud analüütilises ja kaalutletud laadis, tuues esile peamised teemad ja arenguliinid, mis iseloomustavad dekadentliku maailmatunnetuse kujunemist.