Eimiski

Mihkel Ulmani lasteraamat „Eimiski“ jutustab ebatavalisest peategelasest, kes sünnib ühel tormisel ööl prügimäel välgulöögi tagajärjel. See olend, kelle nimeks saab Eimiski, erineb kõigist teistest – teda ei saa näha, katsuda ega isegi kuulda. Ta on kui mõte, mis vilksatab, aga ei jää püsima. Sellest erilisusest kasvab välja kogu loo tuumküsimus: kas keegi, keda justkui pole olemas, saab siiski olemas olla – vähemalt natukenegi? Lugu areneb sümbolistlikus võtmes, kuid jääb lastekirjandusele kohaselt lihtsaks ja mänguliseks, pakkudes lugejale nii seiklust kui ka mõtteainet.

Teose käigus rändab Eimiski läbi erinevate keskkondade ja kohtab värvikaid tegelasi, kes kõik aitavad tal mingil viisil ennast ja oma olemasolu mõtestada. Iga kohtumine toob kaasa uusi vaatenurki, kuni lõpus koorub välja arusaam, et olemasolu ei määra mitte ainult füüsiline kohalolu, vaid ka side, mille keegi loob teistega – sõpruse, hoolivuse ja usalduse kaudu. Lugu toetub lapse vaimsele arengule ja empaatiavõimele, käsitledes nähtamatust ja kuulumist viisil, mis on ühtaegu mõistetav ja tunnetuslikult laetud.

Mihkel Ulman on eesti stsenarist ja kirjanik, kelle loomingus põimuvad sageli kujutlusvõime, sotsiaalne tundlikkus ja psühholoogiline täpsus. Tuntust on ta kogunud eelkõige televisioonisarjade autorina, kuid ka tema lastekirjanduslikud teosed näitavad oskust rääkida sügavatest teemadest lastepärasel moel. „Eimiski“ on üks tema isikupärasemaid raamatuid, milles ühenduvad lihtne keelekasutus, filosoofiline sõnum ja fantaasiarikas kujundikeel. See on lugu enese leidmisest, kuulumise soovist ja nähtamatuse tähendusest maailmas, kus igaühel on oma koht – ka neil, keda esmapilgul ei märgata.