Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis

Mihkel Turmanni päevik „Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis“ on vahetu ja tundlik sissevaade 20. sajandi alguse murrangulisse ajastusse. Raamat koondab Läänemaalt pärit koolmeistri märkmeid aastatest 1915–1917, mil ta viibis esmalt sõjarindel Preisimaal ja seejärel Petrogradis. Teos avab sõdurielu argipäeva, sõja absurdset rutiini ja linnaelu võõrastavust mehe silme läbi, kes on harjunud vaikse talumaailmaga. Päevikus põimuvad poliitilised sündmused ja isiklikud kogemused, sealhulgas tähelepanekud revolutsioonilisest meeleolust, rahvusliku ärkamise tundest ja kasvavast iseseisvuse ihast.

Raamat annab lugejale haruldase võimaluse jälgida, kuidas üks tavaline eesti mees tajus suurte muutuste eelset aega. Turmann kirjeldab oma teekonda nii füüsilises kui vaimses mõttes – rindelt linna, kahtlusest ja hirmust lootuseni. Tema päevik on täis koduigatsust, isiklikke mõtisklusi ja argiseid tähelepanekuid, mida täiendavad luuletused ning kirjavahetus. Need tekstid loovad pildi inimesest, kes püüab jääda iseendaks sõja, võõruse ja muutuste keskel. Teose lisamaterjalid, kommentaarid ja illustratsioonid aitavad mõista nii sündmuste ajastut kui ka autori sisemaailma arengut.

Mihkel Turmann (1882–1952) oli Läänemaalt pärit koolmeister, kelle kirjasõna ühendab harituse ja lihtsuse. Tema päevik peegeldab õpetaja maailmapilti, kus romantiline tundlikkus ja moraalne vastutus põimuvad ajaloolise kogemusega. Turmann ei olnud poliitik ega sõjaväelane, vaid vaatleja, kelle silmade läbi avaneb Eesti iseseisvuse mõtte sünni üks isiklikumaid ja siiramaid lugusid. Tema tekstide väärtus seisneb aususes ja eheduses, millega ta jäädvustas nii enda kui rahva teekonna ärkamiseni.