Mängumees. Poiss sai 50

Mihkel Tiksi „Mängumees. Poiss sai 50“ on autobiograafiline romaan, milles autor vaatleb enda eluteed läbi viiekümnenda sünnipäeva lävepaku. Tegemist on eluetapilise tagasivaatega, kus isiklik kogemus põimub ajastu olustikuga, pakkudes lugejale korraga nii mälestusteraamatut kui iseloomukat pilguheitu Eesti ühiskonna arengusse. Tiks ei esita oma elu sirgjoonelise eduloona, vaid kõneleb sellest ausalt, vahel eneseirooniliselt, vahel süvenenult. Tema lugu on meheks saamise ja olemise kroonika, milles on kõrvuti isiklikud suhted, loominguline eneseteostus, poliitilised muutused ja pidev otsing sisemise tasakaalu järele.

Teos liigub läbi erinevate eluperioodide: lapsepõlv Nõukogude Eestis, sportlasekarjäär, kultuuritegevus, pereelud ja lahkuminekud, uued algused ning elu mõtestamine keskeas. Keskne motiiv on mehelikkus ja mängulisus – autor kujutab end „mängumehena“, kes on pidevas liikumises, otsides uusi väljundeid, suhteid ja vaatenurki. See mängulisus ei tähenda pealiskaudsust, vaid pigem mitmekihilisust ja vajadust end pidevalt ümber defineerida. Lugu liigub ühest stseenist teise fragmentaarselt, ent seob killud kokku kindla rütmi ja hääle kaudu, milles peegelduvad nii isiklikud heitlused kui ajastu absurdid.

Mihkel Tiks on kirjanik, ajakirjanik ja endine korvpallur, kelle loomingut iseloomustab eluline otsekohesus ja võime siduda isiklik lugu laiemate kultuuriliste ja poliitiliste kontekstidega. Tema kirjutamislaad on dokumenteeriv, ent mitte kuiv – emotsionaalne, aga mitte sentimentaalne. „Mängumees. Poiss sai 50“ on osa pikemast autobiograafilisest sarjast, kus Tiks portreteerib iseennast kui teatud tüüpi eesti meest, kelles kajastuvad ühe põlvkonna vastuolud, ambitsioonid ja elulised käänakud. See on avameelne ja eluline teos, mis kõnetab eelkõige neid, kellele huvitab, kuidas isiklik ajalugu ja ühiskondlik murrang koos inimeses elavad.