Murtud roos

„Murtud roos“ on Mihkel Tattari loominguline jätk tema varasematele romaanidele ning kuulub samasse jutustustesarja, kus on käsitletud keerulisi inimsuhteid ja elu pöördelisi hetki. Teoses on kesksel kohal Sandra ja tema laste lood, mille kaudu avanevad peresuhted, põlvkondade vaheline pinge ning katsumused, millega iga tegelane peab omal moel toime tulema. Romaanis vaadeldakse nii armastuse kui ka kaotuse mõju inimese elule, tuues esile hapraid ja samas väga inimlikke hetki. Lugu liigub sujuvalt isiklikest läbielamistest suuremate üldistusteni, mis teevad selle kergesti äratuntavaks paljude lugejate jaoks.

Romaani fookuses on eelkõige ema ja tütre omavahelised suhted, mis kannavad endas nii lahendamata pingeid kui ka lootust leppimisele. Tegelaste arengut kujutatakse realistlikus võtmes, näidates, kuidas minevikuvalud ja igapäevased raskused kujundavad nende valikuid ja tundeid. „Murtud roos“ ei paku lihtsaid vastuseid, vaid esitab elu sellisena, nagu see on – kord terav ja valulik, kord helge ja lootusrikas. Seetõttu on teos ühtaegu nii perekonnadraama kui ka peegeldus inimese sisemisest otsingust, mida toetavad emotsionaalsed ja vahetud kirjeldused.

Mihkel Tattar on autor, kes on otsustanud oma raamatuid avaldada iseseisvalt, andes neile välja oma nime all. Selline lähenemine rõhutab tema pühendumust kirjutamisele ja loomingulist vabadust. Tema teosed kujutavad argielu ja selle varjatud kihte, tuues lugejani teemad, mis on lähedased ja samas valusalt ausad. Tattar on loonud endale koha eesti kaasaegses ilukirjanduses kui kirjutaja, kes julgeb käsitleda inimsuhteid ilma ilustamata, pakkudes lugejale äratundmist ja mõtisklemise võimalust.