Rahvusvaheline mees

Mihkel Muti romaan „Rahvusvaheline mees” vaatleb Eesti taasiseseisvumise algusaastate diplomaatilist õhustikku läbi kirjandusliku prisma. Teose keskmes on välisministeeriumi kujunemine Lennart Meri juhtimisel, kus traditsioonilise bürokraatia asemel hakati looma loomingulisemat ja paindlikumat institutsiooni. Romaanis on Meri saanud kirjandusliku kuju Rudolfo, kantselei šefi prototüübis, kelle isik toob sisse nii ajaloolise tõepära kui ka kunstilise liialduse. Nii loob autor segu mälestusest ja väljamõeldisest, mis laseb lugejal kogeda ajastu vaimu teise nurga alt.

Romaani eripäraks on tantsimise kujund, mille abil peategelane väljendab end ja suhestub teistega. Seda võib näha kui diplomaatia metafoori, kus suhtlemine, liikumine ja rütm moodustavad etenduse, mille sisu pole alati otse mõistetav. Samas osutab kujund ka Lennart Meri isiklikule nõtkusele ja suhtlusstiilile, mis aitas tal kujundada Eesti välispoliitikat ja tutvustada noort riiki maailmale. Teos seob omavahel ajaloolise tegelikkuse ja allegoorilise mängu, näidates, kuidas suurpoliitika võib muutuda kirjanduslikuks lavastuseks.

Mihkel Mutt (sündinud 1953) on eesti kirjanik, esseist ja ajakirjanik, kelle loomingut iseloomustab ühiskondlike ja poliitiliste teemade põimimine ilukirjandusliku kujutlusvõimega. Ta on tuntud kui teravmeelne vaatleja ja kommenteerija, kelle teostes põimuvad sageli autobiograafilised elemendid, iroonia ja satiiriline vaade Eesti lähiajaloole. „Rahvusvaheline mees” kuulub tema romaaniloomingu ritta, kus ta on käsitlenud nii üksikisiku rolli ühiskonnas kui ka poliitilise elu paradokse, pakkudes lugejale ühtaegu äratundmist ja mõtteainet.