Rahvusvaheline mees

Mihkel Muti romaan „Rahvusvaheline mees“ käsitleb identiteedi, kuuluvuse ja kohanemise küsimusi 21. sajandi alguse maailmas, kus rahvustunne ja globaliseerumine satuvad sageli vastuollu. Teose keskmes on intellektuaal nimega Heino, kes on jõudnud eluetappi, kus ta hindab ümber oma seniseid väärtusi ja valikuid. Elades osaliselt Eestist eemal ja seistes silmitsi uue ühiskondliku rolli ning isikliku peegeldusvajadusega, püüab ta mõtestada oma suhet nii kodumaaga kui ka rahvusvahelise maailmaga, mis teda ühtaegu tõmbab ja tõrjub. Raamatu pealkiri osutab mitte ainult füüsilisele liikumisele erinevate riikide vahel, vaid ka sisemisele rändele väärtushinnangute ja isikliku kuuluvustunde vahel.

Romaan liigub nii väliselt tagasihoidlikus, kuid sisemiselt pinevas tempos. Heino mõtisklused, kõhklused ja kultuurilised vaatlused joonistavad välja portree mehest, kes ei tunne end enam mugavalt ühegi rahvusliku või sotsiaalse identiteedi piirides. Ta on intellektuaalselt liikuv, kuid hingeliselt juurtetu, mis toob kaasa pideva nihke- ja nihestatustunde. Mutt asetab oma peategelase peegeldama laiemat rahvuslikku diskussiooni: kuidas olla eestlane maailmas, kus riikide ja kultuuride piirid muutuvad hajusamaks? Lugeja ees rullub lahti isiklikult kirjutatud, ent samas ühiskondlikult kõnekas portree Eesti haritlasest üleminekuaja Euroopas.

Mihkel Mutt on eesti kirjanik, esseist ja kriitik, kelle loomingus on kesksel kohal kultuuri- ja ühiskonnateemad, tihti satiirilises või iroonilises võtmes. Ta on tuntud kui vaimukas ja samas süvitsi minev mõtleja, kelle teosed peegeldavad nii individuaalset kui ka kollektiivset identiteedikriisi. „Rahvusvaheline mees“ kuulub Muti 2000. aastate keskpaiga teoste hulka, kus ta keskendub haritlaskonna olukorra kirjeldamisele globaalses ja postideoloogilises kontekstis, jäädes truuks oma analüütilisele ja keeleliselt täpsele stiilile.