Kooparahvas läheb ajalukku

Mihkel Muti romaan „Kooparahvas läheb ajalukku“ põimib satiirilise pilgu tänapäeva Eesti ühiskonnale seltskonnakroonika kaudu. Tegelased liiguvad pealtnäha glamuurses maailmas, kus säravad nimed, erakondlikud ambitsioonid ja meedia tähelepanu moodustavad elu keskme. Siiski jääb selle virvarri taha peituma üksindus, enesepettus ja aeglane muutus. Teos ei keskendu konkreetsele süžeele, vaid esitab mosaiikse pildi inimeste mõtte- ja tundemaailmast, kelle elu on ühelt poolt määratud ühiskondlike trendide, teiselt poolt aga nende enda unistuste ja valikute poolt. Autor jälgib oma tegelasi justkui ühiskonna peegeldusena – osaliselt groteskselt, osaliselt mõistvalt, kuid alati teravmeelselt.

Romaani ülesehitus meenutab mitmehäälset reportaaži, milles tegelaste vaatenurgad vahelduvad ja täiendavad üksteist. Nende kaudu avanevad arusaamad kodanlikust heaolust, kultuurielu tähendusest ja identiteediotsingutest noores, kuid kiiresti muutuvas ühiskonnas. Kooparahva allegooria viitab inimese instinktiivsele soovile kuuluda kuhugi ja jääda ellu, isegi kui selle nimel tuleb alistuda naeruväärsele konventsioonile või alluda sotsiaalsetele mängureeglitele. Teose toon on vaheldumisi irooniline ja mõtlik, kriitiline ja poeetiline. Kirjeldused meelelahutuslikest üritustest, intellektuaalsetest arutlustest ja suhetest loovad kihilise arusaama pealispindsest elust, mille sügavused aimuvad alles ridade vahelt.

Mihkel Mutt on eesti kirjanduse üks tähelepanuväärsemaid mõtlejaid ja publitsiste. Tema loomingus kohtuvad analüütiline ühiskondlik vaade ning isiklik eksistentsiaalne tunnetus. Alates 1970. aastatest on ta avaldanud mitmeid romaane, novelle ja esseid, olles ühtlasi tegev kultuurikriitikuna ja toimetajana. Tema kirjutised on sageli kantud iroonilisest hoiakust, mis ei välista empaatiat. „Kooparahvas läheb ajalukku“ on osa tema suuremast loomingulisest trajektoorist, mis käsitleb Eesti ühiskonna arengut ja kultuurilise identiteedi kujunemist erinevate aegade lõikes.