Hiired tuules. Satiiriline romaan

„Hiired tuules” (1982, Eesti Raamat) on Mihkel Muti esikromaan, mis on kirjutatud satiirilises võtmes ning käsitleb kunstiintelligentsi ja loomingulise eneseteostuse küsimusi. Teos arutleb selle üle, millised on kunstniku võimalused ja piirid ühiskonnas, kus loominguline vabadus põrkub ootuste, ideoloogiliste raamistikute ja isiklike ambitsioonidega. Romaan lähtub autori varasemast paroodiast, mis ilmus üliõpilaslehes 1975. aastal ning milles figureeris juba hilisem peategelane Kalle Jermakoff, kujunedes nüüd keskseks tegelaseks.

Lugu on üles ehitatud iroonilises ja kohati groteskses laadis, mis asetab tegelased situatsioonidesse, kus tõsised teemad saavad koomilise või absurdi varjundi. Romaani tekst mängib teadlikult ootustega: see ei püüa olla suur ideoloogiline manifest ega maailmavaateline kokkuvõte, vaid pigem intellektuaalne peegeldus ja pilav kommentaar omaaegsest kultuurielust. Teose väärtus seisneb just selle teravmeelses ja vaimukas käsitluses, mis lubab lugejal näha kunstielu kulissidetaguseid vastuolusid ja inimlikke nõrkusi.

Mihkel Mutt (snd 1953) on eesti kirjanik, esseist ja ajakirjanik, kelle loomingut iseloomustab satiiriline hoiak, ühiskonnakriitiline pilk ja eneseiroonia. Ta on kirjutanud romaane, novelle, esseid ja memuaare, olles üks olulisemaid vaimuelu kommenteerijaid Eestis alates 1980. aastatest. „Hiired tuules” avas tema proosakirjaniku tee, millele järgnesid teosed, kus ta jätkas nii intelligentsi kui ka ühiskonna laiemate protsesside käsitlemist teravmeelse ja humoorika stiiliga.