Fabiani õpilane

Mihkel Muti teos „Fabiani õpilane“ ilmus 1980. aastal Eesti Raamatu kirjastusel ning on autori esimene raamat. Kogumik toob kokku jutud, mille keskmes on nooremapoolsed haritud mehed, kellele on omane pigem elu üle arutlemine kui selle aktiivne läbielamine. Tegelasi iseloomustab teatud skeptiline ja irooniline suhtumine nii ümbritsevasse maailma kui ka iseendasse. See irooniline distants kujundabki kogu raamatu tooni ning loob ühtse meeleolu, mis seob eri jutud tervikuks.

Kogumiku tekstid käsitlevad olukordi, kus tegelaste tugevus ja nõrkus põimuvad. Intellektuaalne eluhoiak annab neile võimaluse näha asju avaramalt ja teravamalt, kuid samal ajal takistab see neil täiel rinnal elamast ja tegutsema sööstmast. Autor näitab, kuidas vaimne vilumus ja kriitiline meel võivad pakkuda kaitset argipäeva banaalsuse eest, ent tuua kaasa ka üksildustunde või võõrandumise. Jutud on seega nii põlvkondlik peegeldus kui ka ajastuomane arutelu inimese kohast ja võimalustest ühiskonnas.

Mihkel Mutt (sündinud 1953) on eesti kirjanik, kriitik ja esseist, kes on tuntud oma terava stiili ja ühiskonnakriitiliste hoiakute poolest. Ta on kirjutanud nii jutustusi, romaane kui ka esseid, olles tegev ka ajakirjanduses ja kultuurielu korraldajana. Muti loomingus põimuvad satiiriline ja irooniline vaatluslaad, mille kaudu ta käsitleb Eesti ühiskonna ja intellektuaalse elu teemasid. „Fabiani õpilane“ tähistab tema debüüti kirjanduses ja paneb aluse edasisele loomingule, kus keskseks jäävad nii inimese siseheitlused kui ka ühiskondlikud vastuolud.