Eesti ümberlõikaja

Romaan Eesti ümberlõikaja jälgib Alam Kolkaküla alevist pärit härra Rähni, kes on aastaid giidina välismaalastele Eestit tutvustanud ja avastanud, et kõik, mida ta kodust uhkusega näitab, on Lääne Euroopas suurem ja vanem. Sellest kasvab välja alaväärsusest kantud identiteedikriis, mis toob ta tagasi lapsepõlve kanti juuri otsima. Alevi argisesse kulgemisse segunevad mõtted vaimsest ümberlõikamisest ehk kujutlusest, et pääs peitub teise rahvuse rolli omaksvõtmises. Teine telg viib lugeja Brüsseli peakorteri kuluaaridesse, kus Euroopa institutsioonide koridorid, migratsioonidebatt ja võimukeeled loovad tausta küsimusele, milline koht võiks väiksel rahval ja üksikul inimesel selles ruumis olla.

Teos on üles ehitatud kaleidoskoopilise jutustusena, mis liigub edasi tagasi alevi, Euroopa pealinna ja peategelase sisemaailma vahel. Alam Kolkakülas tärkab spontaanselt rahvuslik liikumine, mille kõrval käib jutustus nn päris eurooplastest, kes jälgivad Eesti ja kolkaküla käekäiku eemalt. Romaanis põimuvad arutlused massilise rände, turvatunde, kultuurilise enesekuvandi ja kohanemissurve üle. Iroonia ja grotesk on läbivad võtted: euroametnike, kohalike aktivistide ja enesele uut identiteeti sepistava Rähni vaheline kõne näitab, kui kergesti vahelduvad uhkus, häbi ja soov lihtsalt rahus olla. Eesti ümberlõikaja kaardistab tänast Eestit laiemas Euroopa raamistikus, jättes lugejale võimaluse otsustada, kas kujutatud tulevik on hoiatus, peegel või liialdatud mõtteharjutus.

Mihkel Mutt on Tartus sündinud eesti kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja, keda tuntakse eelkõige iroonilise ühiskonnavaate ja poliitilise ning kultuurilise taustaga proosa poolest. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, töötanud kirjastustes ja kirjandusajakirjades, olnud pikalt kultuurilehe Sirp ning hiljem kirjandusajakirja Looming peatoimetaja. Muti loomingus korduvad teemad eestlusest, väikeriigi eneseteadvusest, haritlaskonnast ja Lääne ning Ida kokkupuutest. Lisaks romaanidele on ta avaldanud esseekogusid ja mitmeköitelisi mälestusi, kus dokumentaalne kogemus põimub kirjandusliku üldistusega. Eesti ümberlõikaja jätkab seda joont, viies varem esseedes käsitletud küsimused ilukirjanduslikku vormi ja seades need tänapäevase Euroopa poliitilise ja kultuurilise olukorra taustale.