Tavalised

Mihkel Jürna jutustustekogumik „Tavalised“ keskendub inimestele, kelle elu ja olemine ei torka esmapilgul millegagi silma, ent kelle igapäevased valikud ja sisemised arengud kannavad endas vaikset, kuid tähenduslikku inimlikkust. Lood avavad vaikses tempos lihtsate tegelaste elukäike – tööinimesi, taluperesid, linnas askeldavaid haritlasi –, kelle elu näib kulgevat kindlat rada, kuid kelle sisemaailmas toimub pidev eneseleidmine ja kohanemine muutuvate oludega. Teoste atmosfäär on tasakaalukas ja asine, tuginedes realistlikule kujutusviisile ning autori tähelepanelikule pilgule detailide ja inimlike reaktsioonide suhtes.

Jürna läheneb oma tegelastele empaatilise distantsiga, lastes neil rääkida pigem tegude ja vaikuse kaudu kui suurte sõnadega. Igapäevased olukorrad – töökonflikt, perekondlik pinge, suutmatus oma soove väljendada – omandavad tekstides üldistava kaalu. Tavalised inimesed ei jää siin tagaplaanile, vaid muutuvad märkamatu tugevuse ja elu järjekindluse kehastuseks. Kogumiku toon on kohati mõtlik, kohati eluterve huumoriga vürtsitatud, kuid alati austav oma ainestiku suhtes. Paljud tegelased püüavad leida rahu iseeneses või oma keskkonnas, olgu selleks väikelinn, küla või töökeskkond.

Mihkel Jürna (1899–1972) oli eesti proosakirjanik ja esseist, kelle loomingut iseloomustavad tugev keelekasutus, ühiskondliku arengu tähelepanelik jälgimine ning keskendumine inimese sisemaailmale. Tema tekstides on oluline koht lihtsa elu poeetikal – elul, mis ei tee suurt müra, ent on tähenduslik oma kestvuses. „Tavalised“ ilmus autori elu viimasel aastal ning võtab kokku tema loomingu ühe olulise joone: võime näha suurt väikestes inimestes, anda häält neile, kelle elu kulgeb vaikselt, ent väärikalt. See kogumik pakub mõtlikku, ajatu väärtusega pilku inimese ja tema keskkonna vahelisele vaiksele dialoogile.