Juri Miloslavski. Venelased 1612. aastal

Mihhail Zagoskini ajalooline romaan „Juri Miloslavski. Venelased 1612. aastal“ viib lugeja Moskva suursegaduse aega, mil riik oli vaevlemas sisetülide, välisohu ja troonipretendentide vahelise võimuvõitluse käes. Teos algab dünaamilise tegevusega, milles peategelane Juri Miloslavski satub mitmete sündmuste keskmesse – tema isiklikud motiivid ja saatuse keerdkäigud põimuvad rahvuslike püüdluste ja ühiskondlike murrangutega. Läbi Juri silmade avaneb pilt nii Moskva linnast, selle elanikest kui ka laiemast poliitilisest ja sotsiaalsest kaosest, mida süvendasid välismaa sõjaväed, sisemised reetmised ja näljahädad.

Romaani keskmes on ajalooline sündmustik – 1612. aasta rahvuslik ülestõus, mille eesotsas olid Minin ja Pozarski, ning mis päädis Moskva vabastamisega Poola-Leedu vägedest. Zagoskin kujutab neid sündmusi läbi fantaasiaküllase, ent ajalooliselt inspireeritud tegevustiku, ühendades välja mõeldud tegelased päriselt eksisteerinud ajalooliste isikutega. Teoses leidub pikki dialooge ja kirjeldusi, milles autor analüüsib moraalseid dilemmadeid, isiklikku au, patriootilisust ja üksikisiku vastutust ühiskonna ees. Juri seikluste kaudu näidatakse ka vene aadli eluolu, lihtinimeste meeleolusid ning suurlinna atmosfääri, kus iga otsus võib saada saatuslikuks. Zagoskin rõhutab, kuidas rahvustunne ja eneseväärikus kasvasid välja kriisiaja katsumustest.

Mihhail Zagoskin (1789–1852) oli vene kirjanik ja dramaturg, kes on tuntud eeskätt oma ajalooliste romaanide kaudu, mille eeskujuks oli Walter Scotti looming. Ta töötas ka Keiserliku Raamatukogu juhatajana ja pidas tähtsaid ametikohti kultuurielus. „Juri Miloslavski“ ilmus esmakordselt 1829. aastal ja kujunes Venemaal esimeseks laiemalt tuntud ajalooliseks romaaniks. Zagoskini stiilile on omane rahvalik keelekasutus ja värvikas karakteriloome, mis muutsid tema teosed laialdaselt loetavaks. Eesti keeles ilmunud tõlge säilitab originaali vaimu, tuues 19. sajandi vene kirjanduse klassika lugejale kättesaadavasse vormi.