Ühesõiduhobu. Lühiproosat

Mihhail Velleri lühiproosakogu „Ühesõiduhobu“ koondab endasse mitmekesise valiku jutustusi, mis avavad nõukogudeaegse inimese sisemaailma, igapäevaelu ja paradoksaalseid olukordi läbi satiiri, iroonia ja psühholoogilise süvenemise. Tegemist on tekstidega, mis sageli algavad argiselt, ent arenevad ootamatutesse suundadesse, tõstes esile tegelaste sisemisi pingeid, sotsiaalset konteksti ja elu mõttetuse või absurdi tajumist. Vellerile omane teravmeelsus ja kõnekeelne, tihti robustne väljendusviis annavad tekstidele vahetu ja elulise tonaalsuse.

Paljud jutustused keskenduvad väikese inimese võitlusele suurte jõududega – olgu selleks bürokraatia, ühiskondlikud ootused või sisemine tühjus. Peategelasteks on tavaliselt inimesed, kes oma ambitsioonide, pettumuste või trotsi tõttu satuvad konfliktidesse kas maailmaga või iseendaga. Mõnes loos avaldub grotesk, mõnes filosoofiline sügavus, ent kõiki ühendab kriitiline pilk inimese olemusele ja nõukogude ühiskonna normide absurdsusele. „Ühesõiduhobu“ ei pelga näidata tegelasi naeruväärses valguses, kuid säilitab samas teatava empaatia – autor laseb lugejal tunda nende igatsust, valu või lootusetust, isegi kui seda saadab kergelt küüniline naeratus.

Mihhail Veller (sündinud 1948) on vene päritolu kirjanik ja publitsist, kes on tuntud oma terava sõnakasutuse ja satiirilise maailmavaate poolest. Tema looming on alati paistnud silma ühiskonnakriitilise hoiakuga ning valmisolekuga puudutada teemasid, mida teised autorid pigem väldivad. Velleri teosed on saanud tunnustust nii lugejate kui ka kriitikute seas, samas põhjustanud vaidlusi oma otsekohesuse ja kompromissituse tõttu. „Ühesõiduhobu“ kuulub tema varasemasse loomingusse, ent kannab juba selgelt äratuntavat autorikäekirja, mis on hiljem kujunenud tema kaubamärgiks.