Mutijahi päev ehk Õuelood

„Mutijahi päev ehk Õuelood” on Mihhail Stalnuhhini kirjutatud nostalgiahõnguline mälestusteraamat, mis koondab endas autori lapsepõlve- ja nooruselugusid Narva tagahoovidest, naabritest ja igapäevastest juhtumistest. Teos kujutab elu nõukogudeaegses linnakeskkonnas, kus õu oli mitme põlvkonna ühine eluruum, mänguplats ja vaidluste areen. Autor kirjeldab värvikalt inimesi ja olukordi, mille kaudu luuakse pilt ühest ajastust, mis on tänapäevaks kadunud, kuid elab edasi mälestustes ja väikestes detailides: lõhnades, helides, harjumustes.

Stalnuhhin toob lugejani vahetu, isikliku vaatenurga, segades juttudesse huumorit, melanhooliat ja elutarkust. Mutijahi päev ise kui üks konkreetne episood saab tähenduseks, mis laieneb kogu õuelugude kogumikule – tegemist ei ole pelgalt mulla kaevamise või looma püüdmiseni ulatuva looga, vaid sümboliga isetegevusest, kogukondlikkusest ja lapsemeelsest siirusest. Autor ei idealiseeri minevikku, vaid toob esile selle vastuolulisuse ja nüansid: nii kokkuhoidmise kui ka keelebarjäärid, nii siira sõpruse kui ka varjatud pinged. Need lood kannavad endas ehedust, mis avaneb eelkõige neile, kes ise sarnast aega on kogenud või mõista püüavad.

Mihhail Stalnuhhin on Eesti poliitik ja pedagoog, kelle sulest on ilmunud ka varasemaid teoseid, kuid „Mutijahi päev ehk Õuelood” erineb oma selgelt autobiograafilise iseloomu poolest. Ta kirjutab vene keele keskkonnas kasvanud eestivenelase pilgu läbi, pakkudes samas üldinimlikku vaatenurka, mis kõnetab kultuuripiire ületavalt. Tema ladus ja otsekohene stiil, mida saadab teatav empaatia tegelaste ja ajastu vastu, muudab raamatu üheks omanäoliseks sissevaateks Eesti nõukogudejärgsesse lähiminevikku.